Mõtisklusi Eesti pahupidi edenemisest

Sõja ja okupatsioonid üle elanud rahvas ihkas vabadust. Selle kättesaamiseks andsid lootust NSV Liidus esile kerkinud edumeelsed juhid Gorbatšov ja Jeltsin. Ja meie armas rahvas lubas süüa kasvõi kartulikoori, et vaid saabuks vabadus. Ja 1991. aasta 20. augustil kell 23.04 kinnitaski Ülo Nugise haamrilöök Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest.

Tänavu möödub sellest ajaloolisest hetkest 22 aastat, mis võrdub peaaegu sõjaeelse Eesti Vabariigi kestusega, kuid tulemus on paljuski soss. Nõukogudeaegsest eesrindliku põllumajandusega vabariigist on saanud üks Euroopa Liidu vaesemaid osi - hädaline, kelle puudustkannatavale elanikkonnale saadetakse sadade tonnide viisi toiduabi.

Inglise nädalalehe The Economist taskuteatmikust leidsin,et eestlased on Euroopas esikohal alkoholi tarbimiselt ühe elaniku kohta (118,4 liitrit). Järgnevad Soome ja Saksamaa (99,5), Venemaa on alles 12. kohal (82,2).

Eestlased upuvad võlgadesse -- 2. veebruari Õhtuleht kirjutas, et Swedbankis on eraklientidel ligi 70000 kontot arestitud võlgnevuste tõttu (trahvid, sms-laenud jne).

Allakäigu eredaks näitajaks on töötus. Maaelu suretatakse välja, külad tühjenevad elanikest. Oluline osa majandusest, sealhulgas pangandus ja kaubandus, on võõraste hallata.

Kõigi apsakate loetelu läheks pikale. Esmane vastutus majanduse laostumise eest langeb esmajoones valitsusele, aga ka kõigile neile, kes Riigikogu valimistel hääletasid IRL-i ja Reformi kandidaatide poolt.

Aeg on tulla mõistusele! Aitab korduvalt sama reha otsa komistamisest!

ELMAR HOLLMANN, Kärdla, Hiiu maakond

Jaga |