Omandireform Ukrainas

Ülemraada Rahvarinde fraktsiooni liikme Oleg Tsarjovi sõnul ootab oma endise varanduse taastamist või kompenseerimist Ukraina valitsuse poolt üle 80 000 Poolas või Lvivi piirkonnas elavat poolakat.

Varade ülikallis tagastamine

Enamikus on need luksuslikud korterid, majad või villad. Paljud nõuavad tagasi natsionaliseeritud maad. Mõningatel andmetel võib tagastatava põllumaa pindala ulatuda kuni kolmandikuni riigi põllumajanduskäibes olevast maast. Avaldusi on esitatud sadade tuhandete hektarite peale. Tsarjovi sõnul on tegemist hiiglaslike summadega, mis tuleb omandireformi seaduste vastuvõtmisel riigil endistele omanikele või nende sugulastele välja maksta. Reformi rahastatakse riigieelarvest.

1917. aasta veebruari- ja oktoobrirevolutsiooni järel püüdsid rahvuslased kehtestada rahvusriiki Ukraina Rahvavabariiki, kuid Ukrainat tabanud Saksa okupatsiooni, Nõukogude okupatsiooni ja Nõukogude–Poola sõja tulemusena ei suutnud ukrainlased oma iseseisvust kindlustada ning Ukraina jagati Nõukogude Venemaa ja Poola vahel.

Eeskujuks Balti riikide reform

1939. aastal alanud Teise maailmasõja alguses Saksamaa ja NSV Liidu kallaletungiga Poolale okupeeriti Poola riigi koosseisus olnud Ukraina alad ja moodustati NSV Liidu koosseisus Ukraina NSV. Teise maailmasõja käigus okupeeris Saksamaa Ukraina ning Nõukogude väed hõivasid Ukraina uuesti 1944. aastal.

Ukraina iseseisvus taas 24. augustil1991. aastal pärast NSV Liidu lagunemist, kuid oranži revolutsiooni tegelastel ei olnud mahti omandi tagastamisega tegelda. Läks lahti omavaheliseks võimuvõitluseks ja lihtsalt riigi vara varastamiseks ning oligarhide vahel jaotamiseks. Nüüd nõuavad varandust ka uued saamamehed, kelle eestvedamisel valitsuspööre Maidani väljakul teoks sai.   

Võimude teatel võetakse Ukraina omandireformi elluviimisele eeskujuks Balti riikides tehtud reformid. Pole teada, kas Eestist on juba Kiievisse kutsutud nõuandjaid, kes aitaksid ennenägematu ulatusega varanduse ümberjaotamise kiiresti läbi viia. Eestis maitses ülekohtuse omandireformi kibedaid vilju umbes sada tuhat inimest. Suur osa neist kaotas oma kodu ja oli sunnitud turuhinnaga uue ostma, pikka ja kulukat kohtuteed käima, riigist välja rändama või kõige halvemal juhul tervise kaotama või elust koguni lahkuma.

Ainsad poliitilised jõud, kes omandireformi ülekohut tunnistasid ja kodu kaotanud põliseestlasi vähemalt aidata püüdsid, olid Keskerakond, Koonderakond ja Rahvaliit. Kahte viimast, nagu teame, enam ei eksisteeri, kolmandat materdatakse edasi.   

Jaga |