Nädala juubilar GAUTE KIVISTIK 45

Huvitava eesnimega Gaute Kivistik sündis 18. juunil 1971 aastal. Loomingulise andega inimeste ilmaletulek oli sel aastal eriti vajalik, sest Juhan Smuul ja Friedebert Tuglas olid lühikese vahega teispoolsusse rännanud.

Kivistiku ümberkehastus Rohke Debelakk tuli ilmale 1990ndate aastate esimesel poolel. 1994 luges ta libauudiseid toonases Q-raadios, samuti Raadios Elmar. Alates 1997. aastast hakkas ta Kuku raadios meisterlikult tõsielu ja huumorit segades hommikuprogramme toimetama.

Kivistik on ajakirjanduses rääkinud, et nime Rohke Debelakk võttis ta sõbralt, kes oli ühele kirjale nii alla kirjutanud. Ta on ise pidanud Gaute Kivistikku sama veidraks nimeks nagu Rohke Debelakki. Üks vanaproua olevat aga Rohke Debelaki asemel kuulnud „rohkem vedelat“.

Nii paksust kui ka vedelast tuleb läbi käia libauudiste jaoks ainestikku valides ja igat sorti sõnumeid kirja pannes. Kivistik tunnistas, et valmistub Rohke Debelakina esinemiseks öötundidel, varahommikul ja mõnikord isegi juba raadiostuudios vahetult enne saadet.  Uudiste menule annab suure boonuse nende ettelugemise maneer, mis sedavõrd asjalik ja väärikas, et petab ära, nagu oleks tegemist päris- ja mitte libauudistega.

Küllap tuleb esinemisanne ka Gaute Kivistiku eriharidusest. Pärast Tartu 17. kutsekeskkoolis  autoremondilukksepa eriala omandamist õppis ta Viljandi Kultuurikolledžis ja Eesti Humanitaarinstituudis näitlejaks. Kivistik on hea sõnaga meenutanud mitmeid teatriõppejõude, näiteks Juhan Viidingut.  Vikipeedia andmetel töötas Ta Tartu Lasteteatris. Nii-öelda keskpäraste näitlejate ridade täiendamiseks tal aga soovi polnud.

Nagu üks tõsine mees kunagi on ka Gaute Kivistik läbinud mõnegi elukooli. Sünniaasta poolest võinuks ta läbida ka „akadeemia“ nimega Nõukogude armee. Sellest võimalusest tulevane loominguline intellektuaal siiski loobus ja läks peitu hoopis meditsiinilisse keskkonda, millest luuletaja Betti Alveri sõnul on kateedrist vaid üks samm.

Ajakirjale „Psühholoogia“ on Gaute Kivistik rääkinud viibimisest Tartu Psühhoneuroloogiahaiglas, kus ta veetis kolm nädalat. Et tollal pidid patsiendid „hullumajas“ ka tööd tegema, kudus Kivistik salli ja voltis koorepumati kompvekkidele karpe. Arstlikult komisjonilt suutis ta välja teenida psühhopaadi tunnistuse, mis hilisemas elus sekeldusi õnneks ei põhjustanud.                    

Libauudised aastast 1994–2009 on Gaute Kivistik Rohke Debelakina koondanud tabava pealkirjaga raamatusse „Õigus ja Tõde“. Ses raamatus on ilmunud ka rida aforisme nalja teemadel. Üks kõlab nii: „Eriti tänuväärsed inimesed on poliitikud, kes on läbi aegade kõige suuremad koomikud üldse, ja Eestimaa pole erand, vaid reegel.“ Libasündmuste toimumispaikade valik on samuti piisavalt avar.

„Valitsuses arutati eile üha valjemalt kõlavaid ettepanekuid anda lastevanematele sõltuvalt laste arvust lisahääli. Paljusid juriidilisi ja tehnilisi probleeme arvestades otsustati, et valimisseadust täiendatakse revolutsioonilisemal viisil ning lisahääli ei anta mitte lastevanematele, vaid valimisõigus antakse üldse ainult lastele,“ kirjutab Debelakk uudises „Lapsesuu ei valeta“.

Rohkesti eestlaslikku eneseirooniat  leiame Debalaki esseelaadsest loost „Karm tõde eestlastest“, kus ta märgib vanade eestlaste saavutusi geenitehnoloogia alal, mille tulemusena õnnestus uskumatu kooslusena ristata elu ja eluta vorme. „Arvukalt on teateid krattide valmistamise kohta. Kui näiteks talumees ei tulnud põllul oma jõududega toime, tegi ta krati.“

Põhitööks peabki Kivistik meelelahutust. Samas on ta arutanud selle sõna mõttekuse üle, püstitades küsimuse, millest siis meelt lahutakse. Isiklikku seisundi ja professionaalsuse võtab  ta ajakirjas „Psühholoogia“ kokku nii: „Kõik on halvasti, aga ise kirjutad. See ongi minu töö.“

Rohke Debelak pole Gaute Kivistiku ainus teine mina. Ansambli „Minu isa oli ausus ise“ koosseisus teatakse teda Einar Sügguna. Ansambel on oodatud esineja Viljandi Folgil. Ühe populaarsema lauluna muusikakollektiivi repertuaaris võiks nimetada „Millal maksad pangalaenu“, mis toob välja tõe naiivsetest laenuvõtjatest ja kavalatest ja küünilistest laenuandjatest.

Mõnigi tippkoomik on hädas olnud sellega, et kui ta tõsise näoga rahva ette astub, oodatakse talt ikka mingit nalja. Nii sooviti Sulev Nõmmikut igal pool näha Kärna Ärnina. Tõsielusaadetes mõjub aga Gaute Kivistik sedavõrd korrektse ja erudeeritud saatejuhina, et teda võetakse igati tõsiselt. Eesti TV saates „MuinasTeevee“ oli ta kaassaatejuhiks tänasele Kunstiakadeemia  rektorile Mart Kalmule ning uuris asjatundlikult väiksema- ja suuremamõõduliste vanaaegsete asjade hingeelu.

Kivistik on juhtinud ka ETV saadet „Varivalitsus“. „Ärapanijas“ moodustas ta koos Mart Juurega intellektuaalse humoristide duo. Suvises mälumängusaates „Eesti Mäng“ Kivistik küll küsimusi välja ei mõtle, kuid tema olekust nähtub selline avar silmaring, et kergesti jääb mulje, et ta on küsimuste autor ja kõike ise teabki.

Gaute Kivistiku eraelust on ajakirjandusele teada, et ta peab väga oluliseks laste kasvatamist ja elab Riisiperes, kust loominguliste projektide teostamiseks ühte või teise paika rännakule sõidab.

Palamuse rahvas tunnustas Gaute Kivistikku 2008. aastal Oskar Lutsu huumoripreemiaga.  Eesti naistoimetajate ühenduselt pälvis ta 2014 Hea Sõna auhinna, millega  tunnustakse eestikeelses meedias silmapaistvat ajakirjanikku, kes tõstab esile humanistlikke väärtusi, on isikupärane ja väärtustab keelt.

Võimalik, et väärikasse keskikka jõudnud Gaute Kivistiku tähtsal sünnipäeval juhtub midagi sedavõrd  vahvat, mis annab Rohke Debelakile inspiratsiooni uuteks libauudisteks.

Jaan Lukas             

Toimetuselt: Gaute Kivistik andis Kesknädalale ka juubelipuhuse intervjuu. Seda saab lugeda meie jaaninumbrist 22. juunil!

Jaga |