Ansip jätab puuetega pensionärid hüvitisetõusust ilma

MARIKA TUUS,      03. oktoober 2007


Uskumatu, et riigieelarve hiigelkasvu juures leitakse pärast aastateks külmutatud sotsiaaltoetusi puuetega inimestele makstavate toetuste tõstmiseks sõna otseses mõttes sandikopikaid. Puuetega pensionärid jätab Ansipi valitsus puudetoetuse tõusust rahumeeli päris ilma.

1. jaanuaril saab täis kaheksa aastat, mil puuetega täiskasvanute sotsiaaltoetusi (= puudest tingitud lisatoetusi) pole tõstetud.

Keskerakonna valitsuskoalitsiooni kuulumise ajal sai küll ligi 40% võrra suurendatud töövõimetuspensione. Samuti mõnekordistasime rehabilitatsiooniteenuse rahasummasid, mida praegune valitsus muide ei suuda ära kulutada, kuigi samas on abivajajate arv on endiselt kõrge ja paljudel teenus kätte saamata.

Keskerakonna valitsuses olles viisime sisse nägemispuudega inimeste saatjate tasuta sõidu ühistranspordis. Tegime emadele-isadele, kes hooldavad puuetega last, vanemapuhkuse ja tõstsime puuetega laste toetusi 25% võrra. Eraldasime enam raha puuetega inimeste tööturuteenuste toetuseks; ka proteesidele ja abivahenditele lisati selle aasta eelarvesse ligi 10 miljonit krooni.

Puuetega inimestele sellest rahast ei piisa. Lisaeelarvest tuleks juurde anda, nii nagu tegime 2005. aastal, sest eelmised valitsused olid abivahendite rahastamisse suure augu tekitanud. Ent puudest tingitud sotsiaaltoetustele hea lahenduse saamiseks, mis oleks tõesti abistanud kõiki täiskasvanud puuetega inimesi – ka pensionäre, eelmisel koalitsioonil ühine nägemus puudus.

Valitsus eelistab tööealisi

Toetuste määrad ei vasta enam ammu elunõuetele. Kõik puudest tingitud lisakulutused on kallinenud: teenuste omaosalus, ravimid, abivahendid. Valitsus pakub, et tõstetaks ainult väiksema osa, s.t tööealiste puuetega inimeste toetusi, sedagi minimaalselt, ja jäetaks puuetega pensionäride toetus tõstmata. See variant meid kohe kindlasti ei rahulda.

Pensioniea saabumisega puue ära ei kao. Ratastooliinimene jääb edasi ratastooli. Kellelegi ei kasva uus jalg asemele. Pime jääb pimedaks ja vaegkuulja kuulmist tagasi ei saa. Kuigi valitsus näib seda lootvat, ei kao kuhugi puudest tingitud vajadus lisakulutustele.

Keskerakond esitas kevadel eelnõu, mille järgi tõuseksid kõigi täiskasvanud puuetega inimeste puudest tingitud sotsiaaltoetused kuni kahekordseks. Sügava puude korral tõuseks toetus 640 kroonilt 1260-le, raske puude korral praeguselt 420 kroonilt 840-le ja keskmise puhul 200-lt 400-le.

Meie eelnõu tõstaks toetused kahekordseks ka pensionäridel, kuigi isegi see ei kataks kaheksa aasta pikkust inflatsiooni ja elukalliduse tõusu. Hüvitise tõstmist on korduvalt nõudnud Eesti Puuetega inimeste Koda, Eesti Kurtide Liit, Liikumispuuetega Inimeste Liit ja Eesti Pimedate Liit.

Keskfraktsiooni sõnavõtu ajal Riigikogu kõnetoolis rõhutasin, et need tõusud, mida valitsus praegu planeerib tööealistele puudega inimestele (näiteks tõsta keskmise puude korral toetust praeguselt 200 kroonilt 260-le või raske puude korral 420-lt 550-le), on piinlikult väikesed. Mõelge ise, kui suur oli keskmine palk aastal 2000? Tuletan meelde: 4900 krooni. Järelikult on keskmine palk nende aastatega tõusnud 240%. Ja Ansip tahab toetusi tõsta 60 krooni ja 130 krooni, jättes suuremal osal üldse tõstmata!

Lisaksin lõpetuseks, et minu sõnavõtu peale hakkasid reformierakondlased Riigikogu saalis tõmblema ja ennäe! järgmiseks päevaks summasid pisut suurendatigi, olgugi et vähe. Ent pensionärid jäeti ikka hüvitisetõusust ilma.

Koalitsioon hääletas puudehüvitiste kahekordistamise eelnõu
menetlusest välja

Hoiame taas kokku ja jaotame raha ümber 10% jõukamate kasuks just nimelt nende kõige vaesemate, abitumate, ratastooliinimeste, pimedate, krooniliste ja voodihaigete arvel! Kui varem võis nõustuda sellega, et just tööealised puuetega inimesed, kes ei tööta, on kõige vaesemas olukorras, siis inflatsiooni tänase hüppe juures ja hinnatõusude spiraalis ei tohi puudega pensionäri jätta toetuse tõusust ilma. Reaalselt tähendab see eakate puudega inimeste elukvaliteedi langust. Samas põhiseadus ütleb, et puuetega inimesed on riigi erilise hoole all.

Häältega 39 vastu ja 32 poolt hääletati Keskfraktsiooni eelnõu puuetega inimeste lisatoetuste kahekordistamise eelnõu sotside, oravate ja isamaalaste-respublikaanide poolt menetlusest välja – samal päeval, kui president Ilves kirjutas ÜRO-s alla puuetega inimeste konventsioonile.

Euroopa riikidest paneb Eesti kõige vähem raha toetussüsteemidele ja sotsiaalsele kaitsele. Allpool vaesuspiiri elab meil 18% inimesi.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (17)