Nädal Euroopa Parlamendis

Soolisest diskrimineerimisest hoidumine ja põlvkondade solidaarsus

Erinevate põlvkondade solidaarsus hõlmab lastehoidu ning vanurite jt ülalpeetavate hooldamist. Euroopa Liidus on ülalpeetavate lastega naiste tööhõive määr kõigest 62,4%, samas kui meestel on see 91,4 protsenti. 2002. a. Euroopa Ülemkogu kohtumisel Barcelonas kokku lepitust tulenevalt liikmesriigid peavad põlvkondadevahelise solidaarsuse tagamiseks täitma endale lastehoiu alal võetud kohustused: saavutada 2010. aastaks 90-protsendine lastehoiuvõimalus lastele vanuses kolmandast eluaastast kuni kohustusliku koolieani, ja vähemalt 33-protsendine lastehoiuvõimalusalla kolme aasta vanuste  laste jaoks, ning üle vaadata töö- ja pereelu ühitamise poliitikad.

Konservatiivide (EPP) poolt omaalgatuslikult koostatud põlvkondade solidaarsust ja soolisest diskrimineerimisest hoidumist käsitlevas raportis püüti anda nii naiste kui ka meeste sellele tööle, mida ei loeta ametlikuks palgatööks, õiglane ühiskondlik ja majanduslik tunnustus ning kutsuti liikmesriike üles rakendama selles valdkonnas konkreetseid meetmeid.

Kahjuks jäi see raport paljasõnaliseks ja ebamääraseks, mistõttu tulid rohelised (UEN) ja liberaalid (ALDE) välja alternatiivse resolutsiooniettepanekuga, mille väljatöötamise protsessis osalesin oma fraktsiooni esindajana. Leian, et võrreldes algse raportiga sai uus resolutsioon hulga realistlikum. Konservatiivide raport ei leidnud enamuse toetust.

Alternatiivsest raportist väärib esiletõstmist eesmärk hoolduspoliitikat sooliselt tasakaalustada. Tihti on ebavõrdsus hooldustöö tegemisel tingitud taskukohaste, kättesaadavate ja kõrgekvaliteediliste teenuste puudumisest liikmesriikides, ning naised seisavadki paratamatuse ees, ohverdades oma võimalused osaleda sotsiaal-, majandus- ja poliitikaelus.

See kõik säilitab ebavõrdsust kodu ja perega seotud kohustuste jaotumisel meeste ja naiste vahel ning sunnib just naisi valima paindlikuma töökorralduse või tööst loobuma, mis omakorda mõjutab nende karjääri, naiste ja meeste püsivat palgaerinevust ja pensioniõigust.

EN eesistuja Tšehhi on välja tulnud ettepanekuga muuta laste eest hoolitsemine kutsealase karjääri täieõiguslikuks alternatiiviks. Mina olen ses osas skeptiline, sest selle ettepaneku elluviimine kinnistaks traditsioonilise meeste ja naiste tööjaotuse, säilitaks ebavõrdsuse.

Eraldi peatuti ka rasedus- ja sünnituspuhkuse ning isapuhkuse ja vanemapuhkuste temaatikal. Liikmesriike kutsuti üles looma täiendavaid võimalusi just isadele vanemapuhkuse ja isapuhkuse võtmiseks, sest töötavate isade osalus niisuguste puhkuste kasutamises on Euroopas suhteliselt väike. Kahjuks tuleb Eestis isapuhkuse puhul tõdeda, et oleme eelarvekärbete tegemisel astunud kodu ja perega seotud kohustuste jaotumisel meeste ja naiste vahel järjekordselt sammukese tagasi.

Energiajulgeolek:  riigid peavad üksteist välja aitama

Euroopa Liit impordib hetkel 50%  vajaminevast energiast. Aastaks 2030 võib energiaimpordi osakaal suureneda 70 protsendini. Ligi 42% importgaasist tuleb Venemaalt ning 80% sellest jõuab Euroopasse läbi Ukraina.

Jaanuarikuine Ukraina ja Venemaa gaasitüli jättis mitmed EL-i liikmesriigid gaasita ligi kolmeks nädalaks. Bulgaaria ja Slovakkia kasutasid gaasitüli argumendina, et taas käima lükata EL-i liikmeks astumise kriteeriumide täitmiseks suletud tuumajaamad. Kuid kriisil oli ka teatud positiivne külg, sest lõpuks on EL-is jõutud arusaamani, et vaja on tegutseda täiendava energiajulgeoleku loomiseks.

Seoses sellega tutvustati saadikutele teist strateegilist energiaülevaadet, mida arutatakse 19. ja 20. märtsil Ülemkogul. EP soovitustes EL-i tulevase energiapoliitika kohta toetatakse kohustuslikke eriolukorra tegevuskavu, liikmesriikide võrgustike vaheliste ühenduste arvu suurendamist, samuti ka  uusi kliimaeesmärke aastaks 2050, sh nõuet selleks ajaks kogu energiatarbimises saavutada taastuvate energiaallikate 60-protsendine osakaal.

Oldi seisukohal, et Vene–Ukraina gaasitüli valguses tuleks 2004. aasta maagaasitarnete kindla tagamise direktiiv läbi vaadata veel enne käesoleva aasta lõppu. Muu hulgas peaks see direktiiv nõudma tõhusate riiklike ja EL-tasandi tegevuskavade loomist eriolukordadeks, nähes ette eriolukorra ühist väljakuulutamist, olemasolevate varude ja infrastruktuuri jaotamist kriisist mõjutatud riikide vahel, hädaabimeetmete aktiveerimise kriisist puutumata jäänud riikides abistamaks hättasattunuid .

EL-i ja liikmesriike kutsuti üles arendama gaasihoidlaid ning looma Euroopa ühtset gaasivõrku. Arendada tuleks ka Kesk- ja Kagu-Euroopat põhja-lõuna suunal läbivaid ning omavahel põimunud gaasi- ja elektrivõrke. Läänemere piirkond on vaja ühendada Lääne-Euroopa gaasivõrguga. Võeti selge ühispositsioon ka Gazpromi suhtes.

Toetamist leidis ka gaasi ja elektri hoiustamise küsimusi hõlmava Läänemere energiaühenduste kava koostamine; see  peaks valmima 2009. aastal.

Euroopa Komisjonilt nõuti gaasitransiiti käsitleva kolmepoolse kokkuleppe sõlmimist EL-i, Venemaa ja Ukraina vahel, et tagada energiavarustuse kindlus ka tulevikus. Energiavarustuskindlust käsitlev punkt lisatakse kaubandus-, assotsiatsiooni- ja partnerluslepingutesse, samuti koostöölepingutesse tootja- ja transiitriikidega; neis kehtestatakse käitumisjuhend ja keeld katkestada tarneid kaubandusvaidluste korral.

Oldi seisukohal, et EK peaks alustama ulatuslikke läbirääkimisi Venemaaga uue lepingu üle, mis asendaks Venemaaga 1997. aastal sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingu. Leiti, et tarne mitmekesistamiseks on oluline erinevate EL projektide (Nabucco, Türgi–Kreeka–Itaalia gaasijuhe jt) toetamine.

Laste seksuaalsetel eesmärkidel ahvatlemise kriminaliseeritus

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kiire areng on loonud kurjategijatele  uue kanali oma kuritegude toimepanemiseks või esitlemiseks. 1999. a. toimus Viinis internetis esitatava lastepornograafia vastu võitlemise konverents, mille otsus kutsus üles kogu maailmas tunnistama kuriteoks lapsporno tootmist, levitamist ja tahtlikku omamist ning rõhutas tihedama koostöö vajalikkust riikide valitsuste ja internetinduse vahel

2003. aastal võttis EL nõukogu vastu liikmesriikidele siduva  raamotsuse, mis käsitleb laste seksuaalse ekspluateerimise ja lasteporno vastu võitlemist. Selles äratoodu on tänaseks integreeritud paljuski liikmesriikide õigussüsteemidesse. Kuid seoses IT-valdkonna kiire arenguga vajab see valdkond kiiret ajakohastamist.

Laste väärkohtlemist puudutaval arutelul leidis toetust ettepanek muuta kriminaalkorras karistatavaks teenuste pakkumine pedofiilsetes internetifoorumites ja laste ahvatlemine seksuaalsetel eesmärkidel.

Toetan ka ise seda algatust ja leian, et Euroopa Liidus peab pedofiilia ja lapsporno suhtes kehtima nulltolerants, mis tuleb saavutada kõikjal. Samuti tuleks kõigil liikmesriikidel oma seadusloomes määratleda lapsporno mõiste ja tunnistada kuriteoks laste seksuaalne ahvatlemine interneti vahendusel.

Internetis tegutsevaid ahistajaid on küll raske tabada, kuid mitte võimatu. Ka Eestis takistavad pedofiilide jälitamist mitmed siseriiklikud seadused; näiteks ei ole jälitustegevust lubatud rakendada II astme kuritegude puhul, sageli on takistuseks ka andmekaitse.

Tõhustamist vajaks EL-s ka koostöö krediitkaarte väljastavate ettevõtetega, et saavutada lapsporno internetimüügiga seotud veebisaitide internetipõhiste maksesüsteemide sulgemine.

Lastega töötavate ametikohtade taotlejaid tuleks kontrollida karistusregistri põhjal. Selles suunas on Eestis küll astutud mõningaid samme, kuid kindlasti vajab ka meie seadusloome selles valdkonnas uuesti ülevaatamist.

Igakülgset toetamist leidis seksuaalkuritegude sooritamisele õhutava reklaami keelustamine ning lasteseksi-turismi kuulutamine kuriteoks kõikides liikmesriikides.

Guantanamos kinni peetavate tagasitoomine ja LKA lennud

Saadikud kutsuvad liikmesriike üles tegema koostööd USA valitsusega, kui ta peaks seda paluma, et leida lahendused ja olla valmis Guantanamo vangide vastuvõtmiseks EL-is. Eurosaadikud leidsid, et kui kinnipeetava vastu on piisavalt tõendeid, tuleb tema üle viivitamata ja nõuetekohaselt pidada kohut ja süüdimõistmise korral peab ta kandma vanglakaristust Ameerika ?hendriikides. Selle teema lõpparutelu päädis resolutsiooni vastuvõtmisega; poolt hääletas 542, vastu oli 55, erapooletuks jäi 51.

EN eesistuja Tšehhi asepeaminister Alexandr Vondra tervitas USA uue presidendi otsust sulgeda Guantanamo aasta jooksul ning kinnitas, et see aitab kaasa Atlandi-ülesele koostööle terrorismi tõkestamisel. Guantanamo sulgemise eest vastutab Vondra sõnul peamiselt USA, ent liikmesriigid võivad aidata praktilise poole pealt.

Osadel liikmesriikidel on kindlasti võimalik vabastatud isikuid vastu võtta, ent kuna selle võimalusega kaasnevad poliitilised, õiguslikud ja julgeolekulised küsimused, tuleb kõigepealt käsitleda teemat liikmesriikide justiits- ja siseministritega.

EK volinik Jacques Barrot tervitas samuti president Obama algatusi ning lubas, et EK teeb jõupingutusi EL–USA suhetele uue dünaamika andmiseks. Ta selgitas, et EL-i välisministrid arutasid Guantanamo teemat 26. jaanuaril, kuid ohutute paikade leidmine sealsete kinnipeetavate jaoks on delikaatne teema. Seni ei ole USA ametlikult palunud Euroopa riikidel kinnipeetavaid vastu võtta, kuid 26. veebruari justiits- ja siseasjade nõukogus püütakse välja töötada EL-i ühtset lähenemist. Samas peavad liikmesriigid ise tegema lõpliku otsuse üksikjuhtumi-põhiselt.

Soovitused tulevaseks EL-i integreeritud kliimakaitsepoliitikaks

Paljude viimasel ajal avaldatud teadusandmete kohaselt on kliimamuutus oma negatiivsete mõjude poolest palju kiirem ja tõsisem, kui varem arvati.  EL-i integreeritud kliimakaitsepoliitika arutelul leiti, et EK peaks hoolikalt jälgima ja analüüsima kõige värskemaid teadusuuringute tulemusi, et hinnata, kas EL-i sihteesmärk 2?C on ikka veel piisav ohtliku kliimamuutuse vältimise eesmärgi täitmiseks.

Oldi seisukohal, et globaalne soojenemine ja sellest tulenev kliimamuutus tuleb samuti lülitada uute raamtingimustena kõikidesse tegevus- ja poliitikavaldkondadesse ning kodanikud tuleb täielikult kaasata kliimamuutuste vastu võitlemise protsessi. Arvestades kliimamuutuste negatiivse mõju suurenemist, tuleks EL-il ja tööstusriikidel seada eesmärgiks saavutada 2020. aastaks kasvuhoonegaaside vähendamine 25–40% ning 2050. aastaks vähemalt 80%, võrrelduna 1990. aastaga. Kaaluda tuleks ka põllumajandussektori kaasamist EL-is välja töötatavasse integreeritud kliimapoliitikasse.

Oluliseks peeti samuti EL-i energiatõhususe suurendamist. Leiti, et EK tuleks selleks võtta vastu siduv eesmärk, suurendades EL energiatõhusust 2020. aastaks minimaalselt 20% ja esitada konkreetsed vahe-eesmärgid. Liikmesriikidel soovitati korraldada tasuta energiaauditeid, mis võimaldaks kodanikel vähendada oma energiatarbimist ja heitkoguseid.

Rõhutati, et Euroopa ehitussektoris tuleks ühe eesmärgina viia 2015. aastaks uute elumajade energiakadu nulli lähedale ning pikemas perspektiivis saavutada sama ka renoveeritud hoonete puhul.

Oldi seisukohal, et EL järgmises finantsperspektiivis (st. pärast 2013) tuleb esikohale seada kliimamuutusega seonduv ja selle vähendamiseks mõeldud meetmed.

Abbas: "Rahvuslik leppimine on üks meie prioriteete."

Palestiina omavalitsuse president Mahmoud Abbas väljendas oma kõnes ahastust Palestiinas toimunud laastamise üle ning edastas EP saadikutele küsimuse ühelt nägemise kaotanud palestiinlaselt, kes oli tema käest küsinud: "Kes annab mulle tagasi mu silmad? Kes annab tagasi lootuse, vabaduse, rahu?"

Abbasi sõnul on sündmused Palestiinas mõjunud laastavalt neile, kes on oma elu pühendanud Palestiina ülesehitamisele ja kelle elutöö on nüüd hävitatud. "Palju sellest oli ehitatud ELi ja teiste sõbralike riikide abiga – see kõik on hävitatud," toonitas ta.

Palestiina omavalitsuse president kritiseeris teravalt Iisraeli rünnakuid ning asunduspoliitikat ning nentis, et inimesed Palestiinas ei saa elada enam oma igapäevaelu.

Oma esinemist lõpetades ütles Abbas, et rahvuslik leppimine on Palestiina omavalitsuse üks prioriteete ning selle saavutamise nimel tehakse kõik. Rahu jaluleseadmiseks peab rahvusvaheline üldsus võtma endale moraalse ja poliitilise vastutuse.

Lühikeses vastukõnes kutsus EP president G.-H. Pöttering Palestiinat hoiduma raketirünnakutest Iisraeli vastu. Rahu saavutamiseks on vaja mõlema riigi püüdlusi ja loobumist sõjategevusest.

SIIRI OVIIR, Euroopa Parlamendi saadik

Jaga |