Muutuste tuuled

 Rasked valikud

Vaatamata sellele, et kongressi ettekannetes ja sõnavõttudes räägiti piisavalt senitehtust ja tulevikuväljavaadetest, kujunes ettearvatult põhiküsimuseks erakonnale uue juhtkonna valimine. Olgugi et tulemusi võis seekord ette aimata, huvitas kõiki jõudude tegelik vahekord. Erakonna esimehe valimistel, kus lõplikult kandideerisid vaid Jüri Ratas ja Yana Toom, kujunes resultaadiks ligikaudu 2 : 1 esimese kasuks. See tulemus kummutas üsna ilmekalt nende oponentide väited, kelle sõnutsi said kongressi delegaatideks vaid need erakonna liikmed, kes toetasid Jüri Ratast.

Valimistulemuste selgumisel ei näidanud Jüri Ratas välja ülevoolavat rõõmu nagu oleks sellega täitunud tema eluunistus. Mees oli pigem mõtlik ja murelik. Selleks on ka piisavalt põhjust.

 Uus esimees rõhutas oma tänukõnes, et tunneb endal tohutut vastutust. On ju Keskerakonna liikmed ja toetajad ammu oodanud aega, kus õnnestub oma eesmärke ja rahvale antud lubadusi ka reaalselt ellu viia. See on aga mõistagi võimalik vaid võimul olles.

 Probleem on selles, et hetkel pole võimu ülevõtmiseks soodsaim aeg. See oleks teatavasti võimalik vaid kahel viisil – erakorraliste valimiste tulemusena või uue koalitsiooni moodustamise teel Riigikogu praeguse koosseisu juures. Esimese variandi jaoks jääb Eestil aega enne Euroopa Liidu eesistumist napiks ja sellel ajal peetaks „paadikõigutamist“ äärmiselt vastutustundetuks. Praeguse seisuga teiste erakondadega koalitsiooni moodustades tuleks teha paratamatult kompromisse, mis annavad pahatahtlikele inimestele võimaluse süüdistada Keskerakonda oma põhimõtete reetmises.

 Ega taevas pole pilvitu ka järgmiste korraliste valimiste puhul, sest vastastel on taskus valeturaka mängimiseks mõeldud e-valimiste kaart. Kuidas Jüri Ratas koos uue juhatusega selle dilemma lahendab, seda saame lähitulevikus näha.

 Vihakõnede näidised

Tallinna Televisiooni otseülekannet ohjanud Mari Torga püüdis igalt intervjueeritavalt küsida eelkõige lõhe kohta Keskerakonnas. Seni oli lõhe tekitajana ikka püütud näpuga näidata kolmikule Ratas–Simson–Reps (RSR). Kongressil esines selles rollis aga hoopis kolmik ELT (Ernits–Lenk–Tuus-Laul).

Yana Toom, kes oli valimistel Jüri Ratase vastaskandidaadiks, püüdis oma esinemistes otseseid süüdistusi vältida. Seevastu ELT oli seadnud oma eesmärgiks Edgar Savisaare mõõdutundetu ülistamise ja kõigi selles kahtlejate alavääristamise. Nende sõnavõtud võiks kanda näidistena vihakõnede antoloogiasse. Kõige absurdsemateks võib pidada kõlanud väiteid, et Keskerakonna uued juhid on asunud Edgar Savisaare kohtuasjas toetama prokuratuuri ja kapot, samuti seda, et kui ajaloos hukati Paides neli eestlaste kuningat, siis nüüd teeb Keskerakond samamoodi ühega.

 Sellised oma vastutust tunnetavaid inimesi mustavad vihakõned poleks tõenäoliselt saanud teoks ilma Edgar Savisaare aktseptita. Tema enda seisukohad muutusid enne kongressi korduvalt, kuni ta jättis üldse kohale ilmumata. Loodan siiralt, et täna tuletab ta meelde ka minu avalikku kirja, mille Kesknädal trükkis ära täpselt aasta tagasi enne eelmist Keskerakonna kongressi ja millele ta ei suvatsenud vastata kasvõi ühe lausega. Tookord olnuks kauaaegsel teenekal erakonna esimehel ideaalne võimalus väärikalt kõrvale astuda ja jääda noorematele heaks nõuandjaks. Paraku valis ta konfrontatsiooni, sest oli ja on kindel oma ilmeksimatuses.

Nagu ikka, paneb aeg ka seekord kõik paika.

ENDEL RIHVK, vaatleja

Jaga |