Riho Rõõmus: Lauluväljaku tuletorn sai valmis

 Lindi lõikasid pidulikult läbi linnapea Edgar Savisaar ja Lauluväljaku juhataja Riho Rõõmus (pildil koos Gustav Ernesaksaga).

Lauluväljaku tuletorn on 42 meetrit kõrge. Selles on 208 trepiastet. Korrustel kõlab muusika ja külastajate jaoks on üles pandud pilte laulupidude ajaloost. Uudisasjaks on pikksilmad, millega kaunist ümbrust vaadelda.

Sel väljal peeti esimene laulupidu 1928. aastal. Praegune laulukaar valmis 1960. aastal. Seega on kuulsal kaarel tänavu juubel - 50!

Rõõmus ütles torni taasavamisel, et maailmas on näiteks olümpiamängud olnud niivõrd suur sündmus, et sel puhul lepivad vaenuväed ja lõpevad sõjad ning võitjaks saab vähemalt mõneks ajaks sport. Eesti rahva laulupidu on samuti nii ainulaadne ettevõtmine, et koalitsioon ja opositsioon peaksid püha tuleaseme juures ühendama käed ning unustama argipäevade viha ja vaenu.

"See on üks eestlaste püha tuli!" rõhutas Riho Rõõmus.

Lauluväljaku tuletorn sümboliseerib laule ja tundeid, mis tulevad südamest. Kohtumiseni juba tuleval aastal -- noortelaulupeol!

Foto / Tuletorni pilt: Lauri Vilt

LOE veel lk 3

Rõõmus: Lauluväljaku tuletorn sai korda!

/Algus lk 1/

Tallinna Lauluväljakuga seovad iga eestlast omad mälestused ja omad elamused. Igaühe jaoks on sel paigal  oma tähtsus ja tähendus: kellel laulev revolutsioon, kellel Rock Summer, kellel Õllesummer, kellel välismaiste superstaaride megakontserdid. Mõnele on see aga lihtsalt ilus park, kus hea jalutada, jalgrattaga või rulluiskudega sõita, talvel kelgutada.

Kuid on siiski üks sündmus, mis seob kogu meie rahvast, kogu rahvust - LAULUPIDU. Kui tuletornis süttib laulupeotuli ning mõneks ajaks unustatakse viha ja vaen, tülid ja erimeelsused. Laulupeo ajal tunneme üksmeelt, laeme selle erilise sünergiaga oma isiklikke akusid.

Tallinna Lauluväljak - väärikas, vaba ja värske

Laulupidu annab erilise tähtsuse ja tähenduse ka peoplatsile - Lauluväljakule. Sest ka Lauluväljaku akusid laetakse erilise energiaga. See annab jõu ja missioonitunde kõigile inimestele, kes töötavad selleks, et Lauluväljakut korras hoida ja  majandada. Ta loob kõrgendatud nõudlikkuse kõigile ürituste korraldajatele, kes tahavad oma üritusi pidada siin, selles tähendusrikkas paigas,

Tallinn on aastaid investeerinud mitmesuguseid rahasummasid  Lauluväljaku remontimisse. Kuid tõsisem investeerimine, mis toob kaasa uue sisulise kvaliteedi, on käsil olnud alles viimasel viiel aastal. Olles majandusminister ja samas ka Lauluväljaku nõukogu esimees, veenis Edgar Savisaar linnapea Jüri Ratast ja kultuuriminister Raivo Palmarut alla kirjutama riigi ja linna ühistegevuse lepingule.

Sellest hetkest algas Laululava kompleksi kapitaalne, kvaliteeti muutev arenduslik renoveerimine. Üle 70 miljoni kroonise remondiga ärkas Laululava sisemus täiesti  uuele elule. Siin on hakanud toimuma kontserdid, koolitused, seminarid, eritüübilised suurüritused. Atraktiivsed ja ajakohased ruumid on aastaringses kasutuses. See on hea näide õnnestunud ja vajalikust rahapaigutusest.

Riik keeras Lauluväljakule selja

Kahjuks kultuuriministri vahetumisega lõppes hästialanud koostöö riigiga. Ehk - taas keeras riik Lauluväljakule selja. Vaatamata ühise tegevuse lepingule Lauluväljak korda teha taganes riik oma lubadustest ja kohustustest.

Tore on, et Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) nõustus kvalifitseerima osa Lauluväljaku Sihtasutuse taotlusi euroabi-kõlvulisteks. Abi oli küll oluliselt vähem kui loodeti, kuid siiski võimaldas see koos Tallinnalt saadud rahadega aastail 2009-2010 teoks teha mitu laulupidude jm ürituste jaoks vajalikku tööd.

 30 000 kuulajale-vaatajale tehti uued toolid-pingid, valmis ehitati sajakohaline Eesti uhkeim välitualett. Äsja avati pidulikult Tallinna üks ilusamaid vaatetorne, mis on varustatud ka pikksilmadega, - Laulupeo tuletorn. Selles on alalised fotonäitused ja kõlab muusika.

Lauluväljak ja kultuuripealinn

Mis saab edasi? Majandus ei ole veel tõusuteel. Raha ei ole kuskil üle. Tulemas on Tallinn 2011 - kultuuripealinna aasta. Ja järgmise aasta üks kulminatsioone on kindlasti noortelaulupidu.

On oht, et Lauluväljaku renoveerimine ja heakorrastamine jääb seisma. Pole teada, kas riik ja EAS on valmis tunnistama Lauluväljakut riikliku ja rahvusliku tähtsusega objektiks ja osalema taas ühisinvesteeringus? Kui suur on Tallinna võimaluste piir?

Eestimaa tähtis ja püha paik - Lauluväljak - vajab üksmeelset tegutsemist. Ilma poliitiliste mängudeta. Nii nagu ka laulupidu olgu ilma poliitikata, kogu rahva pidu.

RIHO RÕÕMUS, Lauluväljaku juhataja

Jaga |