Pensionäride elu läheb väga raskeks

Mati Pähklamäe,      06. august 2003


Lugedes Hilja Kuke lugu "Pensionärid esitavad valitsusele ultimaatumi" (Kesknädal, 30. juuli 2003), sundis see mindki pliiatsit haarama. Oleme abikaasaga töövõimetuspensionärid ja Hilja Kukega täielikult sama meelt.
Mul on voldik "Pensionid ja pensionärid Euroopa Liidus", kus öeldakse sõna-sõnalt, et "… Euroopa Liit ei kirjuta liikmesriikidele ette, kui suuri pensione tuleb maksta või kuidas hoolitseda abivajajate, eakate ja töövõimetute inimeste eest. Iga liikmesriigi poolt tema kodanikele makstavate pensionide ja toetuste suurus sõltub konkreetse riigi elatustasemest, majanduse arengust ja tööhõivest, prioriteetidest ning rahalistest võimalustest. Samuti jätkatakse Eesti pensionide suuruse arvutamist maksudest laekuvate tulude alusel." Hilja Kukel on tuline õigus, et pensionäride elu läheb Euroopa Liidus väga raskeks. Seda võis ka voldikust lugeda.
Rahandusminister Tõnis Palts võttis oma ärifirmast 2001. aastal 7 miljonit ja 2002. aastal 16 miljonit krooni dividendidena välja. Miks sponseeris ta Hollandi pensionäre mõnesaja miljoni krooniga, miks mitte Eesti pensionäre?
Enne 1. juuli pensionitõusu vaatasin ETV saadet "Riigikogu saalist", kus ekssotsiaalminister Siiri Oviir ja teised riigikogulased nõudsid pensionitõusu 200 krooni või enam, kuna pensionifondis oli raha 1,5 miljardit krooni. Sotsiaalminister Marko Pomerants kirtsutas nina ja ütles - mina luban 100 krooni pensionitõusuks, jään selle juurde ja mitte üks sent rohkem. Jääb mulje, nagu peaks härra Pomerants pensionid oma sissetulekutest välja maksma.
Riigi raha pillutakse igale poole - välisreisid, restorani- ja telefoniarved, bensiinivargused jne, jne -, kuid oma rahvale inimväärset pensioni maksta ei suudeta. Häbi praegustele riigiisadele!
Euroopa Liitu astumisega pole eesti rahval tarvis kiirustada. Säilitame oma iseseisvuse.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)