Eesti ekspordipoliitika lühinägelikud sammud

EAS on lubanud, et Shanghai majandusesinduse sulgemisega seoses taasavatakse esindus Pekingis, kuid olen veendunud, et see ei kompenseeri tehtud otsuse negatiivset mõju meie ettevõtjatele ning Eesti ekspordile. Tundub, et suuri otsuseid tehakse endiselt vaatega Tallinnast eksportturu poole, kuid arvestamata sealsete olude ja tavadega. Nii aga läbi ei löö.

Majandusesinduse sulgemise varjus on selgelt näha, et on ära unustatud: Hiinas on eksporditurul osalejate füüsiline kohalolek ülioluline ning Pekingit ja Shanghaid eraldab kahetunnine lennureis. Shanghai on arenev tööstus- ja äripiirkond ning seepärast peab Eesti esindaja seal olema kohapeal ning muidugi aktiivselt tegutsema. Shanghai näol on tegemist maailmatasemel majanduskeskusega ning sealse esinduse sulgemist ei korva ühe esindaja täiendav töölerakendamine Pekingis.

Eesti majandusesinduse sulgemine tuli halva uudisena paljudele Eesti eksportööridele ning nad on nimetanud seda väga valeks otsuseks. Leian, et selle teema võttis väga hästi kokku A. Le Coq’i arendusdirektor Peep Akkel, kes tõdes EAS-i otsust kommenteerides: Eestil on piiratud ressursid, aga kõige kontsentreeritumast kohast, kus kaubandus kasvab ja on suur turg, otsustame võtta oma esindaja ära. Akkeli sõnul ei saa ta sellest otsusest ei välisest ega sisulisest küljest aru.

Ma täiesti mõistan ettevõtjate pahameelt. Alles hiljuti ilmus Eesti meedias uudis sellest, kuidas Soomes asuv Atria tehas sai loa lihatoodete müügiks Hiinasse. Atria Eesti hinnangul pole aga Eesti valitsus suutnud teha koostööd, et avada uusi turge Eesti sealihale. Kahjuks pole see mingisugune üksiknäide. Kui soovime nii suurtel turgudel nagu Hiina läbi lüüa, tuleb meil riiklikul tasandil väga kõvasti pingutada. Tänane reaalsus on, et uusi turge Eesti tootjatele avanenud ei ole, kuid loodan, et olukord muutub. Selleks aga ei piisa ainult ettevõtjate ponnistustest.

Tuletan meelde, kuidas Eesti transiidiettevõtjad pidid oma kulu ja kirjadega tooma Eesti saatkonda Kasahstanis välisesindaja, kes aitaks Eesti ekspordile kaasa. EAS-i juht Hanno Tomberg on tänaseks küll kinnitanud, et EAS on järgmisel aastal valmis katma poole Kasahstanis oleva esindaja kuludest, kuid sedagi juhul, kui Eesti saatkond Astanas üldse jätkab sel ajal tegevust.

Tundub, et vabatahtlik lähenemine on juba jõudnud ka Eesti ekspordipoliitikasse ning ettevõtjate seas prevaleerib arusaam: kui tahad miskit tehtud saada ja saavutada, tuleb seda ise teha. See ei peaks aga nii olema. Erinevate piirkondade eksportööridega peaks riiklikult enam selget koostööd tegema ning otsuseid tehes lähtuma ka nende huvidest.

Seoses Shanghai majandusesinduse sulgemisega on Keskfraktsiooni liikmed otsustanud ettevõtlusminister Liisa Oviirilt aru pärida. Tahame kuulda neid põhjendusi, mis viisid niisuguse otsuse langetamiseni. Mulle tundub, et ettevõtlusministril on peagi aeg anda Eesti avalikkusele senisest suuremat ülevaadet, milline on valitsuse ekspordipoliitika suund ja eesmärk. Kas Eesti ettevõtjatel aidatakse uutele turgudele jõuda või mitte? Eesti-sugune väikeriik ei löö ilma kõva tööd tegemata maailmaturgudel lihtsalt läbi, ja mida varem niisugune arusaam ka valitsusel kohale jõuab, seda parem.

KESKMÕTE: Eesti ekspordipoliitika on endiselt lapsekingades.

 MAILIS REPS,

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees,

Eesti–Hiina parlamendirühma esimees

Jaga |