Tallinn hakkab uurima korteritehinguid

Urmi Reinde,      25. aprill 2007


Tallinna linnavalitsus moodustas kesklinnas asuvate eluruumide võõrandamise tehingute uurimiseks ajutise komisjoni, mille ülesandeks on uurida mitteeluruumide, tööandja eluruumide ja asustamata eluruumide erastamist ning erastamisele järgnenud võõrandamistehinguid aastai 1993–2007.
Komisjoni esimeheks kinnitati abilinnapea Taavi Aas. Komisjoni kuuluvad linnavolikogu liikmed Tiina Mägi ja Leonid Mihhailov, Tallinna Kesklinna vanem Marek Jürgenson, Tallinna Linnakantselei õigusdirektor Priit Lello ja Tallinna Elamumajandusameti juhataja asetäitja Priit Pärtelpoeg.
Komisjoni töös osalema kutsuti ka Riigikogu liige, Eesti Üürnike Ühenduse esimees Helle Kalda ja Keskfraktsiooni aseesimees, endine siseminister Ain Seppik. Advokaadibüroost Alvin, Rödl & Partner kutsuti komisjoni tööst osa võtma vandeadvokaat Ain Alvin ning lisaks veel eksperdina Koit Pikaro.
Komisjoni tööd korraldab Tallinna Elamumajandusamet. Komisjon peab linnavalitsusele esitama ülevaate esialgsetest tegevustulemustest 15. juuniks. Tulemused on kavas avalikustada.


Sots Juskele selgus ei meeldi

Sotsiaaldemokraatlik Erakond on Tallinna korteritehingute uurimiskomisjoni loomist kommenteerinud ründavalt. Enne valimisi väga mõjusalt nende tehingute kohta sõna võtnud sotsid on asunud komisjoni loomise suhtes kahtlevale seisukohale. Opositsioonist oleks sellele ideele küll suuremat toetust oodanud. Tallinna sotsiaaldemokraatide esimees Jaak Juske ütles, et linnavalitsuse poolt korteritehingute uurimiseks moodustatud komisjoni puhul olevat tegemist ilmselge pseudokomisjoniga, „mille ainus eesmärk on avalikkusele näidata, et keskerakondlastest linnajuhid tegelevad probleemiga". „Peamiselt keskerakondlasest koosnevalt seltskonnalt ei tasu oodata tasakaalustatud hinnangut viimaste aastate jooksul linnakorteritega toimunud kümnetele räpastele tehingutele," väitis Juske.
Juske peab kahetsusväärseks, et linnavalitsus ei kaasanud komisjoni volikogu opositsioonifraktsioonide esindajaid.
„Ju siis Keskerakonnal on, mida opositsiooni eest varjata," leiab Juske.


Tiina Mägi: „Mina urgitsema ei hakka!"

Komisjoniliige Reformierakonna fraktsioonist Tiina Mägi ütles Kesknädalale, et ta nõustus linnavalitsuse ettepanekuga hakata korteritehingute komisjoni liikmeks lootuses, et saaks ükskord keskenduda linna olevikule ja tulevikule ning vähem minevikule.
„Ütlesin kohe, et kui on vaja asjaolusid selgitada, tehtud tegusid mõtestada ja kui minust abi on, siis kindlasti olen nõus. Mina ei ole kohtunik. Mina ei hakka urgitsema."
Kuna komisjon seisab alles oma töö alguses, ei oma Mägi veel tulevastest ülesannetest ja töö lõplikust haardest täit ülevaadet. Kui see töö aga vähendab Tallinna kesklinna elamispindade kohal hõljuvaid aastatepikkusi kahtlustusi ja needki kahtlused ükskord selge vastuse saaksid, nii et neid ei peaks iga kord enne valimisi taas välja koukima, siis on tema arvates komisjonist kindlasti kasu.
Reformierakond kuulub Tallinna linnavolikogus opositsiooni. Tuntud kodulinlane ning Tallinna vanalinna patrioot Tiina Mägi on seega kindla opositsiooni esindaja.

Kortereid ei jagata seadusevastaselt

Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut kinnitab, et Tallinnas ei jagata kortereid seadusevastaselt ja põhjendamatult, nagu väidab volikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Remo Holsmer.
Toomas Vitsuti sõnul ei toetanud linnavolikogu Keskfraktsioon 19. aprilli istungil Reformierakonna algatatud linnavara võõrandamise korra muudatust, sest pidas silmas praegu kehtivaid seadusesätteid. „Kõikvõimalikke kitsendusi saab rakendada siiski seadusemuudatuste kaudu, vastasel korral vaidlustab need õiguskantsler," märkis Vitsut.
Reformierakond tegi ettepaneku keelata linnavara otsustuskorras ja erastamishinnaga müük isikutele, kelle omandis on kinnistusregistri andmetel kinnisasi. Samuti nähti ette seada müüdavale kinnisasjale kaheaastane võõrandamiskeeld.
Vitsut viitas ka võrdse kohtlemise põhimõttele, mida Keskfraktsioon on järginud. „Muudatusettepaneku järgi ei pälvi võrdset kohtlemist isikud, kes erastasid oma korteri eluruumide erastamise seaduse alusel, ja need, kes on tagastatud eluruumide üürnikena saanud võimaluse osta oma elamispind linnalt," selgitas ta.
Vitsut ütles, et see volikogu otsus ei välista samas muudatusi senises praktikas. Ta viitas äsja linnas moodustatud komisjonile, kelle ülesanne on uurida eluruumide erastamist ja sellele järgnenud võõrandamistehinguid aastatel 1993–2007. Volikogu menetluses ei ole praegu korterite otsustuskorras müümise eelnõusid.


Vastab Tallinna abilinnapea, korteritehingute uurimise komisjoni esimees Taavi Aas.

Miks selline komisjon sai ellu kutsutud?

Et üle vaadata kõik Tallinna omandis olnud korteritega tehtud tehingud ja samuti see, mis nendega edasi toimunud.

Kas leiate, et sellest komisjonist on mingit reaalset kasu, ja mida nimelt?

Ikka on kasu. Kui komisjon toob mingisse küsimusse enam selgust, siis see ongi kasu. Saame lõpuks teada, mis tehinguid pikka aega on linnakorteritega tehtud.

Miks sotsiaaldemokraat Juske pahandab – ta peaks ju nüüd just rahul olema?

Mina tõesti ei tea, miks Juske pahandab. Juske pahandab alati kõigi asjade peale. Aga kuna sotsiaaldemokraadid on kogu aeg pahandanud linna korteritehingute peale, siis nüüd nad saavad konkreetse vastuse.

Kas olete kursis, et eeldatavasti tulevad taas esile ka nn prominentsed tehingud (Toomas-Hendrik Ilves, Tõnis Palts, Tiit Vähi, Mart Siimann, siit elust lahkunud ekslinnapea Jaak Tamm, Olari Taal, Edgar Savisaare eksabikaasa lastega, Georg Otsa abikaasa Ilona Ots) jpt?

Komisjoni ülesanne ongi teha selgeks, kes, millistel asjaoludel ja mida on saanud.

Kas näete vajadust või kas on veel oodata omandireformi tehingute uurimist? (Tunnistagem, et kõik need tehingud on alguse saanud ju omandireformist – tee sellisteks tehinguteks avas reform, mitte keskerakondlik linnavalitsus!)

Jah, probleem ei ole mitte kohalikes omavalitsustes ega nende tegevuses, vaid omandireformiseadusega on kohalik omavalitsus pandud löögi alla. Seaduste täitmine on asetatud omavalitsuse õlgadele, kuid riik ei ole andnud juurde ühte kompensatsioonimehhanismi neile, kes omandireformiseaduse mõistes ei ole õigustatud subjektid – s.t need, kes ei saanud mitte midagi erastada, vaid jäid nn sundüürnikeks.

Kas komisjon kavatseb eraldi välja tuua ainult sundüürnikud, kes jäid oma kodu erastamisvõimalusest ilma, või tõepoolest kõik 1993. aastast saadik linna valdusest ära läinud pinnad?

Me toomegi välja kõik need pinnad, mis on linna valdusest ära läinud.

Kas komisjoni töö tulemusena oleks võimalik riigilt välja nõuda suurem summa omandireformiseaduse täitmiseks, ja seega sundüürnike-probleemi otsustavaks lahendamiseks, nii et nad kõik ka erastada saaksid, kes seda soovivad?

Minule teada olevalt on linn riigi poole pöördunud. Kindlasti me jätkame seda. Riik on kohustused meile pannud, vahendeid aga ei andnud.
Eriti aktuaalne on see täna nn baltisakslaste vara küsimuse juures, kus õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise linnakomisjon (ÕVVTK) on tegelikult teinud otsuseid, küsides nõu riigilt ning saadud juhiste järgi ka otsustanud ja toiminud. Kuid seoses seaduse muutmisega 15 aastat hiljem võib nüüd linn saada endale uued kohustused. Tuleb välja, et linn on täitnud ÕVVTK otsuseid, kuid uue seaduse valguses selgub, et linn on teinud valesid otsuseid. See olukord ei ole kindlasti normaalne.



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (24)