Kui ühistud lähevad paremaks ...?

ENNO ERSTU,      06. detsember 2006


Eelmises lehes ilmunud artikli "Kui ühistud lähevad paremaks, siis me pole üksi" läbilugemisel tuli meelde rahvatants: siit nurgast, sealt nurgast, keskpõrandale kokku!.. Kas jälle rünnak ühistuesimeeste vastu? Teistkordsel lugemisel muutus asi veel segasemaks.

Ühistu puhul on valitud seda juhtima koosolekul kõige rohkem sõna võtnud inimene. Seega – vaidlustesse laskuja. Sel inimesel ei ole vaja mingit erilist haritust, vaid ta peab kiiresti orienteeruma kvoorumi suurema osa soovides.
Saades ametisse, asuti kiiresti näitama, kui hea oli valik, – ja kõigepealt valmistati nimeline visiitkaart.

Oli neid, kes said aru oma kesistest teadmistest ja asusid end täiendama igasugustel kursustel ja seminaridel. Praeguseks on neist saanud ühistuliikumise spetsialistid.

Suurem osa aga arvas, et: andis jumal ameti, küll annab ka mõistust seda pidada. Nähes, et liigub sularaha ja selle üle on nõrk kontroll, asuti seda nihverdama, kuni nii mõnestki sai varas; aga kohtusse on jõudnud neist siiski vähesed. Rohkem on liikvel kuulujutud. Ühistu käive aastas on kuni paar-kolm miljonit krooni, ja ega seda kõike ei õnnestu ära varastada. Mis on see kümne miljoni dollari kõrval? Kahju ühistujuhtidele on aga tehtud. Juhtide usaldamatus on pidurdanud paljude ühistute arengut. Piisab, kui liikmete hulgas on üks „arvamusliider", kes ei usalda vahel iseennastki, – ja häda tuleb kuipalju.

Minu arvates on korteriühistuseadus päris hea ja ma ei näe seal neid probleeme, mida tõstatas eelmises lehes härra A. Luik.
Arvan, et üldkoosoleku toimumise ajaks peatub juhatuse tegutsemine ja koosolekul on kõik ühistuliikmed võrdsed. Koosolek hindab kogu juhatuse tegevust koosolekutevahelisel ajal ja seega annab ebaisikulise hinnangu, mille poolt, vastavalt oma südametunnistusele, võib hääletada ka endine juhatuse esimees. Harilikult ta ei võta hääletamisest osa, kuid teab, et tegi kõik ühistu arenguks ja on kaotanud palju ajurakke mõistmatuse ületamisel.

Iseasi on majandusliku tehingu tegemisega. Siis on keelatud tehingu osapoolel hääletusest osa võtta (näiteks, kui ühistu tahab oma liikmelt osta korterit, siis liige ei saa hääletada).
Avastades seaduste rikkumisi ja puudujääke kassas, valib üldkoosolek usaldusisiku, kes pöördub uurimisorganite poole, või kohustab revisjonikomisjoni esimeest seda tegema.

Teine tõstatatud probleem tahab võrdsustada edukad juhatused saamatutega.

Kogemus on näidanud, et ega ühes majas pole leida iga aasta tagant inimesi, kes tahavad endale võtta seda tänamatut ametit, mida ühistu ei suuda väärikalt tasustada. Juhatuses võiks toimuda rotatsioon, aga kui juht on osutunud õpihimuliseks, õiglaseks ja igati vastuvõetavaks suuremale osale liikmetest, siis tema valimist seadusega kitsendada pole vaja. Isegi riigikohtunik nimetatakse ametisse elu lõpuni.

Kui midagi reformida, siis on seda juhatuse esimehe tasustamine. Siin võiksid olla mingid piirid. Normkoormus võiks olla 45 korteriga maja, kus juhatuse esimees saab näit. kehtestatud miinimumpalka, ja iga lisandunud viisteist korterit lisab mingi koefitsiendiga tasu. Tihti hea juht saab ainult mõnesaja krooniga tasustatud. See ei kata tema närvikulu probleemide lahendamisel, ja ega ta end rohkem ei lase ka valida.

Kui valitud juhatus osutus õigeks, siis edaspidi võiks valimine toimuda iga nelja aasta tagant. See võimaldaks välja kujundada mingi süsteemi ja järjepidevuse. Esimesed viis aastat õpid ametit, kümme aastat viid süsteemi edasi. Seejärel oled parajas tööeas, et täiendada ja õpetada süsteemi oma kogemustega.

Ühistuesimees peab saama ühiskonnas lugupeetavaks ametiks. Ühistuesimehi tuleb autasustada riiklike autasudega, sest nad teevad väga rasket tööd ja nendega käituvad kaaskodanikud tänamatult. Ühistuesimehed tuletavad meelde politseid, sest töötavad samuti puht entusiasmist., vastutavad majas kõigi ja kõige eest. Kogu ühisvara turuhind küündib aga tihtipeale sadadesse miljonitesse.

On hakatud ette valmistama kinnisvarahaldureid. Edaspidi võiksid ühistud leida endale elukutselise halduri ja arvata ta juhatuse liikmeks. Haldur on inimene, kes oskab ja tahab ühistut juhtida. Ta on juhatuse liikmete hulgas elukutseline spetsialist. Kinnisvara ei tohi hallata igal aastal uus, valitud inimene. Kinnisvara peab saama endale kaasomanike poolt usaldatava „peremehe". Minu arvates „kolhoos" oma esimehega ja haldamispõhimõtete mittetundmisega pole õige vorm kinnisvara haldamiseks.





Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)