Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Res Publica rahastamis-ämmerg

IGOR GRÄZIN,      19. november 2003


"Ärge seletage kurjade kavatsustega seda, mida saab seletada lollusega," arvab Murphy oma seadusega ja elu on näidanud, et nii see on. "Uus poliitika" tähendab kogenematust sisus, asjatundmatust asjaajamises ja siiralt mõeldud poliitika muutumist politikaanluseks. Hea kolleeg hr Reinsalu, kes provotseeris vene elanikke Isamaa vastu, on poliitikas noviits, küll aga kasvanud Lennart Meri intriigidele jäägitult andunud keskkonnas, mille mõjudest vabanemine on keeruline (kuigi sellest johtuvad aabitsavead on mulle inimlikult mõistetavad: liiga noor inimene sattus liiga kavalasse olukorda, juhtub). Rääkida igas riigis ise juttu ja kodumaal kaasmaalased lihtsalt oimetuks hullutada, see oli eelmise presidendi teise valitsemisaja mitte stiil, vaid olemus. Mõni ime siis, et sai juhtuda Res Publica Venemaa palgal-olemise lugu selliste faktidega, mis nüüdseks teada on.

Kas Res Publika sai palka või töötasu?
Kõigepealt täpsustan teksti, mis kinnitab Res Publica väidetavaid rahalisi seoseid meie suhtes küllaltki opositsioonilise riigi mõjuka parteiga (Kesknädala tõlge lööb ühes tähtsas punktis viltu). Nemtsov ei väida, et Res Publica on VPL palgal ega sedagi, et RP liikmed saavad sealt töötasu (zarplata), vaid et nad käivad seal teenimas (juhu)tööna - za zarabotkami. Mille eest neile makstakse?
Vastus oli mulle eesti keeli arusaamatu: selle eest, et Res Publica "töötab meil (s.t neil, Venemaal - I.G.) valimiste heaks…" Mis jamps see veel on? Omadegi valimiste põhimehhanismiks oli ju korporatiivne suurraha, lihtsalt demagoogia (hakkame ausateks, tahame 0-tolerantsi, usume jumalat, vannume kirikus jne), kuid mitte sõnum, ja nüüd äkki: kõrvaltöö teises riigis teemal, mida alles ise õpitakse? Kusjuures valimisi Venemaal teevad mitte algajad "uuspoliitikud", vaid kokku sadade miljonite dollarite eest maailma poliitilise tehnoloogia tippfirmad.
Ega Nemtsov isegi pole vähem kui bütsantsliku poliitilise stiihia tippspetse maailmas … Kui aga vaadata venekeelset teksti, millest selgub, et nad töötavad mitte valimiste "heaks", vaid "valimistel" ("rabotajut u nas na vyborah v Rossii") saab asi selgeks. Sest millegi uuega pole tegu ja finantsskeem on ise vaat et vanem kui maailm (staro kak mir - I.G.). Parteiline annetus vormistatakse kui teenustasu poliitilise konsultatsiooni vm taolise udu eest!

Neile pole see mingi probleem ega teema
Ma ei väida, et nii oli ja on. Ma väidan, et seda väidab Nemtsov ja seda, et Res Publica on kas tahtlikult või tahtmatult hüpanud pea ees ning mitte eriti puhtasse pange ja teinud selle väite võimalikuks.
Kinnitan, et vähegi kogenud poliitik ja kuitahes purjus diplomaat ei aseta ennast kahtlases riigis iialgi olukorda ega ütle midagi taolist, mida saaks teise poolt tõlgendada selle poliitiku või riigi kahjuks. Kui kena Nemtsov (ja inimesena ta olevatki) omaaegse Novgorodi kubernerina ja Jeltsini "prince designate'ina" ka poleks, ei esinda ta mitte kedagi neist, kes muudaksid Venemaa välispoliitika teistsuguseks, kui see on. Tema avaldustes on olnud ikka seesama venelaste kiusamise probleem Eestis, topelttollide kasulikkus, aktiivne NATO-paranoia jne.
Kuid erinevalt Res Publica rahasaajatest (kui nad ikka saavad ega jäänud lihtsalt vahele nagu koolimaja nurga taga konitõmbajad jõmpsikad) on ta kogenud ja tark poliitik. Toon näiteks tema sõbra, Vene duuma asespiiker Lukini, minu vana ja hea tuttava, kes aastate eest meil akadeemias Nord külas käis. Kui tekkis vaba veerandtund nelja silma all ja ma pärisin Vene-Eesti suhete võimaliku dünaamika üle, ütles ta: "Igor, see pole mingi probleem ega teema." Vaat nii. Mõista, kuidas tahad.
Öelda aga tahtis ta seda, et suhete muutumist pole ette näha, ja öelda nii, et mina omakorda ei saaks talle ajakirjanduses mitte midagi suhu panna.
Siis hakkasin ma mõtlema: kui Nemtsov poistele ka tiba raha annaks, mis sellest nii väga oleks, kui see täie ette läheks. Ma mõtlen mitte poliiditsemise peale, vaid õppimisele. Eesti rahvas selleks igatahes ei kaotaks. Lõpetan Nemtsovi sõnadega: Vot tak vot.

Viimati muudetud: 19.11.2003
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail