Valitsuse vastutustundetu iibepoliitika

AVE JÕGIAAS,      29. oktoober 2003


Ma ei liialda, kui väidan, et praegune koalitsioon ajab vastutustundetut ja populistlikku poliitikat - riigi tulitavate probleemide leevendamise asemel alandatakse makse, mis küll rõõmustab jõukaid valijaid, kuid muudab pea võimatuks lahendada ühiskonna süvenevaid probleeme.

Laupäeval kesknoortele esinedes selgitas majandusteadlane Heido Vitsur praegu menetluses oleva vanemahüvitise seaduse mõjusid Eesti ühiskonnale ja majandusele. Eestis elab kolmandik kõigist lastest - s.t 100 000 last - allpool vaesuspiiri, veel 50 000 last on selle piiri lähedal. Vanemahüvitise seaduse praegu välja käidud kujul vastu võtmine tähendab seda, et igal aastal makstakse umbes 500 miljonit krooni sündivate laste toetuseks, kuid kuni kolmeaastaste laste igakuiseks toetuseks jääb endiselt 600 krooni ja 3-17aastaste laste puhul 150 krooni kuus. Nende toetuste tõstmiseks ei ole kusagilt raha juurde tulemas.
Tundub, et juba sündinud lapsed on koalitsiooni silmis alaväärsed, potentsiaali nähakse vaid sündimata lastes. Kui me aga praeguseid lapsi ei toeta, ei kasva neist tööinimesi, kes peaks tulevikus järjest suurenevat pensionäride hulka üleval pidama.

Valitsus prognoosib aastaks 400 lisasündi. Kui praegu sünnib Eestis 13 000 last, kuid selleks, et Eesti rahvaarv ei väheneks, peaks sündima 22 000 last, siis on näha, et vanemapalgast loodetav mõju ei suuda iivet märgatavalt parandada. Pealegi - selline sündivuse tõus ei tulenegi aastasest hüvitisest lapsevanemale. Riigikogu kantselei majandus- ja sotsiaalinfoosakonna korraldatud uurimuse järgi on nende hulk, kes sünnitamist on üha edasi lükanud, väga suur ja kuna sünnitamisvanust ei saa lõputult tõsta, siis varsti on niikuinii oodata sündide hetkelist kasvu.

Ma arvan, et need noored naised, kes praegu rõõmustavad selle seaduseelnõu üle, ei anna endale täpselt aru, mida see tähendab. Kuigi räägitakse aastasest palgast, siis tegelikult arvestatakse seda raha sünnituseelse puhkuse ajast, seega peaks noor ema minema tööle juba siis, kui laps on üheksakuuseks saanud. Lapse arengu tarvis oleks siiski loomulik, kui ta saaks olla emaga koos kolmeaastaseks saamiseni - seega peaks ema leppima 600-kroonise toetusega kuus, kuigi kulud lapse kasvades järjest suurenevad.
Keskerakonna noortekogu hinnangul võiks vanemahüvitise summa olla pigem väiksem, kuid kõigile võrdne, sest lapsed ei ole hinnatavad. Ülejääva raha eest peaks toetama olemasolevate ja nende laste kasvatamist, kes vanemahüvitise east välja kasvavad.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (10)