Looduse vastu inimene oma plaanidega ei saa

A. Kõiv,      07. aprill 2004


Avalik kiri Hannes Astokile

Vikerraadio uudiseid kuulates jäi kõrvu Hannes Astoki sõnavõtt meetmetest Tartu linna läbivate raudteerongide poolt tekitatava müra summutamiseks-vähendamiseks.

Esiteks soovitas ta ehitada mullast ja ehitusjäätmetest barjäärid piki linna läbivat raudteed mõlemale poole, mis suunaksid rongide müra üles taeva poole.
Oma töömahu ja sellest tuleneva müra vähenemisega sarnaneb see idee omaaegse projektiga, mis pidi Siberi jõed tagurpidi voolama panema, kuid jäigi utoopiaks. Küllaltki suure töömahuga, kuid müra summutamiseks tunduvalt tõhusam oleks linna läbiv raudteeliin maa alla ehk tunnelisse viia.
Teiseks ideeks oli tal raudteerelsside otste kinnikeevitamine müra vähendamise eesmärgil. See idee on aga vastuolus jumala ehk loodusseadustega. Loodusseaduste eiramine on aga võimatu - need lihtsalt toimivad. Ei ole inimkond suutnud senini muuta ega väärata vulkaanipurskeid, maavärinaid, tsunamisid, äikest jpm.
Nüüd aga ütleb Tartu mees Astok välja geniaalse, kuid lihtsa idee Tartu linna läbivate raudteerongide poolt tekitatava müra vähendamiseks. Ta laseb lihtsalt raudteerelsside otsad üksteise külge kinni keevitada. Tule jumal appi - ütleks selle peale isegi meie paljukäinud ja paljunäinud ekspresident Meri.

Geniaalne, kuid kõlbmatu idee

Raudteerelsside kinnikeevitamise töö on täiesti mõttetu, võib öelda, et isegi väga ohtlik. Müra sellest eriti palju väiksemaks ei jää, sest keevisõmblus saab kas kõrgem või madalam relsi pinnast, samuti saab keevisõmbluse tugevus erinev relsi tugevusest. Rongide ülesõitmise tõttu kulub pehmem keevisõmblus sügavamaks relsi pinnast ja müra hakkab jälle peale.
Olulisim põhjus, miks raudteerelsside otsi ei tohi üksteise külge kinni keevitada, on üks loodusseadus, mille inimesed on nimetanud termodünaamika seaduseks. Selle seaduse järgi, mida keegi ei ole siiani veel suutnud väärata ega muuta, toimub igas aines temperatuuri tõusu või languse tõttu paisumine või kokkutõmbumine ehk kahanemine. Seda mõõdetakse %-des temperatuuri muutumise °C kohta. Terase puhul on selle suurus 0,035% detaili mõõtme kohta meie kliimavöötmes nii ööpäevase kui aastaringse temperatuuri muutumise puhul - prof I. Potolotshkin "Spravotshnik", tom 1. See professor oli 45 aastat tagasi nii tuntud, et kui diplomiprojektis oli osutatud mingitele andmetele, mis olid võetud tema "Spravotshnikust", ei olnud nende andmete tõepärasuses oponentidel mingeid kahtlusi.

Sama viga pole mõtet korrata

Raudteerelsi laiuse ja kõrguse suhtes on see temperatuuri muutuste tõttu toimuv paisumine-kahanemine praktiliselt märkamatu. Relsi pikkuse suhtes toimib aga joonpaisumine, mille mõju on suur. Raudteerelsid pikkusega 25 m on üksteise külge kinnitatud umbes ühesentimeetriste pikivahedega ning kokku surutud kahelt poolt plaatide ja poltide abil. Seda ei tehta mitte sellepärast, et keegi pole taibanud raudteerelsse üksteise külge otsapidi kokku keevitada, vaid sellepärast, et iga relsi puhul individuaalselt jääks ruumi selle soojuspaisumiseks-kahanemiseks.
Esimeste raudteede ehitamisel üle saja aasta tagasi tehtigi see viga, et ei jäetud relsside vahele pikivahet, kuigi relsside kinnitamise põhimõte sarnanes praegusele. Esimesed raudteed moondusid temperatuuri muutustest tingitud paisumistest-kahanemistest tundmatuseni: relsid kõverdusid, murdsid end välja neid liiprite küljes hoidvate klambrite vahelt jne.

Kas rongid hakkavad hüppama?

Arvestades Tartut läbiva raudteeliini, mille müra oleks tarvis vähendada, pikkuseks 10 km - 5 km linna keskmest kummalegi poole -, on selle soojuspaisumise-kahanemise vahe kogupikkus umbes neli meetrit - ühe relsi ehk 25 meetri kohta 1 sm. Kujutage ette, mis juhtub 10 km pikkuse raudteelõiguga, mille relsside soojuspaisumise-kahanemise vahed on muudetud olematuks, s.t on kinni keevitatud. Selle raudteelõigu pikkus hakkab aasta jooksul pikenema-lühenema ~2 meetrit - pikkus muutub umbes 4 m võrra. Huvitav oleks vaadata, kuidas rongid sellistest ilma relssideta osadest üle hakkavad hüppama. Katsetada ei tohiks mingil juhul reisirongidega.
Mina arvan, et see müra vähendamise idee tuleks küll seniks "kalevi alla" panna, kuni loodus aine soojuspaisumise seaduse tühistab, s.t kuni ööpäevane ja aastaringne Maa temperatuur muutub püsivaks ja konstantseks.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)