Eesti juudid on lojaalsed kodanikud

ELHONEN SAKS,      12. november 2003


Venemaa juudi kogukonna liidrite 2. novembri pöördumine Ariel Sharoni poole Moskvas palvega astuda samme Balti riikide vastu, tekitas Eestis pahameeletormi ja seda täiesti põhjendatult.
Pöördumise olid allkirjastanud Venemaa, SRÜ ja Baltimaade Juudi Kogukondade Föderatsiooni juhid. Nimetatud föderatsioon loodi möödunud aastal ja see võttis endale õiguse esindada ka Eesti Juudi Kogukonda. Tõsi on, et EJK sai kirja ettepanekuga föderatsiooniga ühinemiseks. Moskvasse saadeti vaatlejana kogukonna esindaja, kes teatas, et EJK lükkab ettepaneku tagasi. Kogukonna juhatus ei ole nõus arvamusega, et kõik endise NSV Liidu koosseisus olnud vabariikide juudi kogukonnad peaksid ühinema. Meie kogukond on sõltumatu, mittepoliitiline organisatsioon, mis esindab iseseisvalt neid juute, kes peavad Eestit oma kodumaaks. Me ei vaja nõustajaid, me ei ole lapsed, kes ei saa ilma lapsehoidjata hakkama.
Juudi rahvas, keda pillutati vägivaldselt laiali mööda maailma maid, on alati ja igal pool olnud lojaalne nendele riikidele, kuhu saatus juudid viis. Me õppisime kiiresti ära asukohamaade rahvaste keele, püüdsime tutvuda kohalike traditsioonidega ja jagada sealsete kaasmaalastega nii rõõmu- kui ka murepäevi. Nii kaua, kuni meisse on sallivalt suhtutud, oleme igati aidanud kaasa selle maa materiaalse heaolu ja vaimse kultuuri arendamisele.
Eesti Vabariigis loodi siin elavatele eesti juutidele eriti head tingimused. Meenutame, et Eesti Vabariik oli ainuke riik, kus kehtestati vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus. Me saime vabalt ise tegelda oma rahvuslike probleemidega, hariduse ja kultuuri levitamisega. Meid oli vähe, umbes 4500 hinge, kuid tegutsesime aktiivselt. Tallinnas töötas edukalt Juudi Gümnaasium, Tartus keskkool ja Valgas algkool. Ametlikult oli Eestis registreeritud 32 juudi rahvuslikku organisatsiooni - kultuuriühinguid, spordi-, naiste- ja noorteseltse, korporatsioone, sionistlikke liite. Me elasime nagu oma kodus, teiste riikide juutkonnad olid meie peale kadedad.
Samal ajal toimus Nõukogude Liidus juutide totaalne venestamine. Ka meie rahvuslikud organisatsioonid saadeti laiali pärast Eesti Vabariigi okupeerimist 1940. aastal, kuna "nende edasitegutsemine ei ole kooskõlas töötava rahva huvidega".
Juudi kultuurielu saime taastama hakata alles pärast Eesti taasiseseisvumist. Eesti Juudi Kogukond on katusorganisatsioon, mille raames tegutseb terve rida allorganisatsioone - sotsiaalabi osakond, noortegrupid, juudi kogudus, spordiselts Makkabi, kunstiring, sõjaveteranide ühendus jm. Poliitiliselt oleme neutraalsed ega toeta ühtegi parteid. Suhted vabariigi valitsusega on olnud normaalsed.
EJK liikmeks olemine ei ole kohustuslik, vaid vabatahtlik. Seega ei saa EJK juhatus vastutada kõigi Eestis elavate juudi rahvusest isikute tegevuse eest.
Mis puutub Eestis kavandatud mälestusmärkidesse, siis on see loomulikult eestlaste otsustada, kellele, kuhu ja millal neid püstitatakse. Eesti Juudi Kogukond nende küsimustega ei tegele.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)