Kirbutsirkus

Kõik läbi toolid proovitud,

küll soovimatud, soovitud, --

ei saa sest õiget valitsust

nii aina ümber valituist.

Kes saandki hääled rahva poolt,

et kanda rahva heaks hoolt...

Käib kaklus tagatubades,

kes keda pukki lubades.

Kes keda rohkem rublades,

kas eurodes või dollareis

on turgutanud pirakalt,

et saada riigipirukast.

See kirbutsirkus siiani

aab auru vileks viimase.

Ei olegi, kes teeksid tööd,

kes kuigi valija peost sööb.

Üksteisel tünga keeravad

ja jalga taha panevad.

On tühi Riigikogu saal,

kui miskit otsustada sääl.

Kõik ammu paigas teadjail,

suud pirukale seadjail.

Küll nõutult käpa püsti aad,

kuis muidu nutsu kätte saad.

Ja tühja aadetest või aust, --

lööb välja rehepaplik taust,

müts pihus iga andja ees,

et koogutustest kõver mees.

Kui vene karu limpsab keelt,

meil olla püütakse ta meelt,

kõik klauslid koristame eest

ja loobume või välisveest.

Kui Brüssel pisut peeretab,

siis Toompeal tundub - teretab.

Tal pühiks valitsus või peed,

kui aitaks pugemisel see.

Nii ostmatud kui puhas plats

küll kangem olla võinuks nats. --

ei mängiks maha Maarjamaad,

no kust sa teist siis juurde saad.

I osa lõpp

Kirbutsirkus II osa

Kui saame iibe kasvama, --

maa tuleb täita lastega.

Eesti kõige - metsa lastud meilt,

on võtta püks vaid ministreilt.

Las nad siis palja pepuga

või Brüsseli ees liputa'.

Ei juhtuks nii, siis kandkem hoolt

ja olgem oma rahva poolt.

On olnud Rootsi, Taani väed,

on oldud sotsialismi käes,

kui hirmul hoidis stalinism.

-- Nüüd käsud käivad Brüsselist.

Kõik väikest venda trügivad,

ta sekist sööma trügivad.

Ei enam kuldset Kunglamaad,

ei Murueide tütreid ka.

Vaid Eurolt kiitmist kerjab Ligi,

on rahvas rahadega pigis.

Aktsiisiga riik pigistab,

et aina maksta higista.

See kurikuulus SKP

veel hullem olnud LKP-st.

Kui pühapilti kummarda,

kui kuri kutsu valveta.

Kui heintel koer, kel lubada

täis kõht ja soojem tuba ka,

kuid laste ninaesist sööb

ja vaesemad või risti lööb.

Nii alampalk või pension

on nagu niru pelglik loom.

Kui püüdma oledki teist virk,

hetk hiljem - kadunud kui nirk.

Üht aina peab valima.

mis kahest kurjast valida:

kas tühjaks jätta laste kõht,

või hingates suust näha õhk.

Elekter, küte, kõhukraam, --

ots otsaga ei kokku saa.

Ei kartulikoor avita.

peab ennem kartul olema.

Taas valimised ukse ees,

kust valida see Veskimees,

kes veskikivid teritaks,

et omamaist leiba saaks?

Et väikse venna sekile

ei suured pääseks söögile.

Et Rootsi ega Taani pank

saaks tükki haugata ´me mant.

II osa lõpp

KIRBUTSIRKUS III osa

Maa tuleb täita lastega

ja omad leivad lauda ka.

Kui palju ka ei kooguta,

ei suured omast loovuta.

Sind võlgadesse mässivad

kui ennast oma kässiga.

Soopäälse papist majaga,

et maksad eluajaga.

Kas sellist Eestit tahtsime,

ei jookseme kõik laiali?

Ei toonud õnne Valge Laev,

jäi ainult ootamise vaev.

Laar teise Eesti maale tõi

ja Ansip kolmandama lõi.

- Ei häda olla kedagist,

saab prügikastist midagist.

Kus vanasti see prügikast,

mis oleks toitnud näljast last?

Nüüd jõukus jõudnud sinnani,

jääb prügikastist ülegi.

Las valitute lõunasöök

on vaese rahva kuine köök,

ka neilgi napib rahagi, -

palk kasvab - kui ei tahagi.

Kord tundis Maali haledust:

saaks aidata kuis valitsust?

Lõi letti pensioniraha

ja tahtis kaubad teha maha.

Et elagem ta priskest pensist

või kuu ja andkem omad sendid,

küll Maali otsa otsaga

viib kokku, kuidas oskab ta.

Kui oleks kelgi kolmas kõht

või keskpaik vähemasti mõhk,

et valitute palgaga

on kehva aadet vedada.

Ka Lennart lõõpis kunagi:

ei rahvas teadvat midagi!

On vaja, kes neid valitseks

ja rahva mulku talitseks.

No tulgu taevas appi või -

kes säändse Vabariigi lõi?

Kas poleks aeg nüüd luuaga

Toompea puhtaks rookida?

Et tulla võiks uus Veskimees, -

on valimised ukse ees,

kes veskikivid teritab

ja uuelt Eestit ehitab.

VÄINO UBINA, Tallinn-Mustamäe

Jaga |