Eesti Kongessi juubel – Isamaa tuluõhtu

Rein Ruutsoo,      16. märts 2005


„Olukorras, kus vastandusid poliitilised jõud ning võimalikud välised liitlased olid võtnud sündmuste arengu määramatuse tõttu ettevaatliku hoiaku, sai rahvas loota vaid enda tugevusele, oma ajaloolisele mälule ja kogemusele. Rahvas koondus Eesti kodanike liikumiseks, ühines massiliseks Rahvarindeks, toetas jõuliselt ülemnõukogu tegevust iseseisvale riigile õigusliku aluse loomisel ning väljendas referendumil kindlat tahet taastada iseseisvus. Kõik see väärib ka täna erilist austust ja tunnustust," sõnas Arnold Rüütel Eesti Kongressi aastapäeval Estonia saalis.
Tõepoolest on hea meel, et Rüütlile on Rahvarinde roll meelde tulnud! Aga kas tõesti oli selleks vaja Kostel Gerndorfi dramaatilist loobumist aumärgist.
EKP osa ja oma lähedase võitluskaaslase Vaino Väljase erakordset panust Rüütel veel tunnustada ei julgenud. Veel ei jätkunud "sirget selga". Asjata. Ilma Väljaseta poleks olnud 1988. aasta novembri suveräänsusdeklaratsiooni. Maailma teadlaskond omistab sellele otsusele erakordse rolli impeeriumi lammutmisel – see tähendab ka Eesti iseseisvuse taastamisel.
Oma kõnes aga ülemnõukogule "riigi õigusliku aluse" loomisel kohta andes on Rüütel samas asunud tunnustama "kolmandat vabariiki"! Just selle, ülemnõukogule ükskõik millise riigiõiguslikkust loova rolli vastu sõdis Tunne Kelami juhitud liikumine. Tegelikult tähendas Jeltstiniga sõlmitud nn jaanuarileping kui riigiõiguslik dokument Eesti Ülemnõukogu ja tollase Eesti tunnistamist rahvusvaheliste suhete loomise subjektina. See leping on siiani jõus!
Kongressi aastapäeval toimunud konverentsil lubati ettekandeid teha vaid "omadel". Endine ERSP aktivist Mäe jõudis Rein Ruutsoole koguni kutse esitada – isegi pealkirjas kokku leppida, viimane pool ettekannet valmiski teha. Aga siis tuli peakorraldajatelt (Kelam-Endre) keeld – Ruutsood kõnetooli mitte lubada! Eesti Kongressi parteiline olemus ei seisnud kotis. TV-ülekanne Eesti Kongressist, mis pidi nagu rahvast ühendama, tõendas samuti vastupidist.
Saali tagumine ots oli päris tühi. Maakohtadest saabunud kunagiste tublide aktivistide, Isamaaliidu tänaste lihtliikmete kõrval olid esireas vaid Isamaaliidu liidrid ja vanad ERSP juhid, kes tegid Eesti Kongressist oma võimuprojekti. Peaaegu mitte kedagi (!) polnud tollase ülemõukogu enamussaadikuist, ka tänastest rahvaesindajaist ega ühtegi Rahvarinde liidreist.
Tegelikult on ikkagi väga kahju, et Eesti Kongressi juhtkond suutis oma võimuhimulise kraaklemisega Eesti tollase poliitilise eliidi ühe osa nii põhjalikult läbi mõnitada, et tülgastus kestab ilmselt üle aegade. Rüütli kõnet kuulasid esireas need, keda ta oli äsja kõrgelt autasustanud (Endre, Rumessen). Üldrahvalik juubeldamine kujuneski Isamaaliidu parteipoliitiliseks ürituseks "omade vahel".

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)