Nädal Riigikogus

RAMON LOIK,      22. oktoober 2003


Esmaspäev, 13. oktoober
Keskfraktsioonis arutati riigikaitse edasise korralduse ümber toimuvat diskussiooni ja võeti vastu seisukoht, et Eesti saamisega NATO liikmeks 2004. aastal muutub meie julgeolekusituatsioon väga oluliselt.
Fraktsioon tõdes, et meie kaitsevägi vajab ümberkorraldusi. NATO liikmena peab meie esmaseks prioriteediks olema professionaalsete, hästi varustatud ja kiiresti teisaldatavate üksuste loomine, mis oleksid võimelised osalema nii Eesti territooriumi kaitsmisel kui ka rahvusvahelistel julgeolekuoperatsioonidel. Olukorras, kus meie julgeolek tagatakse ühiskaitse põhimõttel, väheneb reservil põhineva territoriaalkaitse prioriteetsus. Samas peab igale kodanikule jääma kindel võimalus osaleda vabatahtlikkuse alusel riigikaitselises tegevuses. Tulevikus peakski Eesti riigikaitse olulises osas rajanema elukutselistel üksustel ja vabatahtlike riigikaitse organisatsioonide liikmetel.
Fraktsioon leidis ka, et riigikaitseliste küsimuste muutmine päevapoliitilise kemplemise tandriks ja kaitseväelaste kaasamine poliitikasse on sobimatu ja kahjustab meie rahvuslikke huve.

Teisipäev, 14. oktoober
Keskfraktsioon avaldas kategoorilist vastuseisu koalitsiooni kavale lükata vastutus koolieelse hariduse kui riigielu strateegilise valdkonna finantseerimise eest ainult kohalikele omavalitsustele.
Reformierakonna, Rahvaliidu ja Res Publica fraktsioonide poolt ühiselt algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seadus paneb lastevanematele täiendava kohustuse maksta iga lasteaias käiva lapse kohta ligikaudu 400-450 krooni kuus lasteaia majanduskulude, personali töötasu ja õppevahenditele minevate kulude katmiseks. Kahe lasteaias käiva lapse kohta teeks see noorele perekonnale lisakulu juba peaaegu tuhat krooni kuus. Tulumaksukärped on selles kontekstis meie seisukohalt kui "ühe käega andmine ja teisega topelt võtmine".
Fraktsioonile on vastuvõetamatu koalitsiooni kava lasteaiaõpetajate palga alammäära otsustuspädevuse üleandmine kohalike omavalitsuste tasemele, kes kokkuleppel lasteasutuste õpetajate esindajatega võivad jõuda ka senisest madalamate palganumbriteni, kui kohaliku omavalitsuse eelarve rohkemat ei võimalda. See jätaks lasteaiaõpetaja ilma igasugusest sotsiaalsest kindlustundest, eriti kehvemal järjel olevates omavalitsustes. See rikub jämedalt võrdse kohtlemise printsiipi. Nii viiks valitsuserakondade kava haridusliku ebavõrdsuse väga ohtlikule süvenemisele.

Kolmapäev, 15. oktoober
Riigikogu ette jõudis kõige tähtsam eelnõu - järgmise aasta riigieelarve eelnõu.
2004. aasta riigieelarve on tänu Euroopa Liidu 5,2 miljardile lisakroonile taasiseseisvunud Eesti mahult kõige suurem eelarve. Keskfraktsioon kahtleb, kas praegune valitsus ikka suudab selle numbri reaalsuseks muuta, sest täna on see suures osas veel katteta raha. Suhteliselt madal haldussuutlikkus, kaasfinantseerimise raskused ja riigi arengu selge seisukoha puudumine sunnivad arvama, et järgmise aasta eelarve on tasakaalust väljas, et mitte ütelda defitsiidis.
Fraktsiooni nimel sõna võtnud Toomas Varek rõhutas, et kohalike omavalitsuste rahastamine eelarves ei ole täitnud nende lootusi. Enamik omavalitsusi jääb samale tasemele kui tänavu, mõned ka alla selle. Tõsise kahtluse all on Euroopa Liidu pakutavate võimaluste ärakasutamine. Määramatusse tulevikku lükkuvad tasuta koolilõuna võimaldamine põhikooli lõpuni ja lapsetoetuse määra tõstmine. Eelnõust ei leia abinõusid sundüürnike olukorra leevendamiseks ja pole ette nähtud toetusi korteriühistutele.
Lahendamata on pensionide tõstmine euroliidus normaalseks peetava 40 protsendi tasemele meeslihttöölise palgast, kärbitud on puuetega inimeste toetusi, kiirabi rahastamist, töötu abirahasid ja nii edasi.
Väga tõsist muret teeb päästeteenistuse negatiivne finantseerimine. Tuletõrje- ja päästepealikud soovitavad oma pöördumises juba täna Eestimaa elanikel hakata sügavalt kaaluma kõiki alternatiivseid võimalusi, kust võimalike õnnetusjuhtumite puhul kiireimat abi leida!? Väga valulik on see lõiv, mida peame maksma reformierakondlike maksukärbete pealt. Seega edaspidine debatt Riigikogus tõotab tulla väga tuline.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)