Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Hans H. Luik: Mart Laar on Res Publica pantvang

20. juuli 2011

16. juulil kirjutas uudisteportaalis Delfi meediaärimees Hans H. Luik seda, et ta ei usu abstraktsetesse põhimõtetesse. "Seetõttu imestan, kuidas IRL-i vana kaardivägi alles nüüd märkas, et erakonnas jääb puudu konservatiivsusest ja avatusest. Sama seltskond on ometi Mart Laari toetanud palju pöörasemate otsuste puhul, kui Res Publica poiste hääled veel peened olid, ja mingit kobinat pole olnud," kirjutas Luik.
 

Ta tõi näite sellest, et kümme aastat tagasi Isamaa valitsus üritas pisku raha eest Eesti põlevkivivarusid pantida ja Narva elektritootmise erastada. „Tookord astus nõunik Kersti Kaljulaid ainsana Isamaa sees hädavajaliku rahvusliku ja konservatiivse sammu, et jama peatada. Rahvuslikult ja konservatiivselt tegutsesid hoopis Jüri Käo ja Toomas Luman Eesti Energia nõukogus ning Rahvaliit 160 000 allkirja kogudes. Riigimehed Herkel, Lukas, Ammas, Nutt, Altosaar ning teised vaatasid pealt," märkis Luik.

NRG tegi läbi pankrotiprotsessi. Lepingud ja osalused Narva elektrijaamades oleksid turule paisatud. „Kurat küll, põlevkivijaamad võiksid praegu vabalt Putini käes olla, koos Eesti kohustusega 15 aastat ainult sealt elektrit osta," rõhutas Luik.

„Nii et kui "kampsunite" putkast kõrges kaares välja pissiti, polnud neil viga midagi. Nüüd, kui "kampsunite" endi putkat tabab Laar ja Res Publica isevalitsuslik juga, on hala lahti. Millist avatust te ise Eestile pakkusite, kui võimul olite, kallid eakaaslased?" küsis Luik.

"Mäletame näiteks, kui Isamaaliit tõi poliitilisele areenile Jüri Mõisa. Maskid langesid ja ilma igasuguse keerutamiseta hakati Tallinna volikogus hääli üles ostma. Linna omandist kadusid Tallinna Vee enamusaktsiad. Suurema osa raha sai Inglise ostja firma bilansist kohe välja võtta. Kas rahvuskonservatism tegelikkuses? Pangem tähele: Res Publicast polnud veel haisugi. Tõsi küll, kergeid proteste Isamaaliidu sees oli kuulda küll. Udukergeid," kirjutas Luik teravalt.

Luige sõnul jaanuaris 2010  kimas IRL-i juhatusse korraga terve trobikond jürimõisaid-diilitegijaid. „Mart Laar ütles mulle Kuku raadio saates "Magneet", et IRL on endiselt rahvuslik ja alalhoidlik. Kas ka avatud?" küsis Luik arvamusartiklis.

„Küsimus on selles, kas Mart Laar teadis, et IRL-i suurkogul heidetakse vanad Isamaaliidu juhatuse liikmed üle parda? Kas ta teadis, et Indrek Raudne, Urmas Reinsalu, Tõnis Palts ja teised värbavad uusliikmeid nagu setu revolutsionääre, kes bussides kohale tuuakse ja vanad "kampsunid" juhatusest välja hääletavad?" jätkas meediaärimees.

Luige arvates Mart Laar teadis seda. „Ta [Laar - Toim.] lubas eakaaslastele Aimar Altosaarele, Lauri Vahtrele, Andres Ammasele ja Andres Herkelile, et erakondade liitumisel ei kaota keegi midagi. Ise aga teadis sisimas: Vellisted, Herkelid ja Nutid enam laua juurde ei mahu. Sest Ken-Marti Vaheri ja Urmas Reinsalu arvates ei vajata enam EW õigusliku järjepidevuse lippu. Järjepidevusega on korras. Nüüd on tarvis rääkida kodukulude vähendamisest ja monopolide ohjeldamisest. Need pole "kampsunite" teemad," kirjutas Luik.

Luige sõnul on nii - kui juht on muutuste ees, peab ta hoolega valima, kellele uudistest rääkida. Eriti, kui ta enam niiväga juht ei olegi. „Alates jaanuarist 2010 on Mart Laar IRL-i juhatuses pigem Res Publica pantvang. Sümbol valijate jaoks. Suurmõmmik. Ta otsustas, et ei ütle viiekümnendates isamaalastele, et tubast tööd neile enam pole pakkuda," kirjutas Luik. Tema sõnul selle vastu nüüd viiekümnesed "kampsunid" nurisevadki.

„Kuid kuidas kulges Laari valitsuse ajal Edelaraudtee müümine "tuntud Briti raudteefirmale", kellest müügi käigus sai Vichmann & Pruuli? Kuidas õnnestus EÜS-lasest Laaril "konkurss" ajalehe Rahva Hääl erastamisel, kus ka mina koos mitmekümne aktsionäriga heauskse lollina kandideerisin ja kui kõikidest soovijatest kutsuti oksjonile vaid üks, EÜS-i liige Marek Strandberg, ja oksjoni korraldas EÜS-i liige Margus Kastehein? Nagu kaitsepolitsei uurimisel selgus, oli ka raha ajalehe ostmiseks andnud Laari valitsus - rublade näol. No aitäh, poisid. Kas Mart peab ikka veel Gruusias loenguid vabadusest ja võrdsetest võimalustest?" küsis Luik irooniliselt.

„Aga nii palju ajaloost, see leht kadus turult kohe, kui rublaraha otsas. Tähtsam ja rahvusvaheline juhtum oli ikkagi otsus Eesti Raudtee ostjaks valida Angotti-Sposato pakkumine. Kelmidel polnud isegi tagatisraha 50 miljonit välja panna. Laari valitsuse tähelepanu juhiti sellele, et välismaalased pakkusid garantiiks mingit tühja offshore-firmat. Imekombel hääletasid Isamaaliidu tegelased ikkagi kelmid võitjateks. Erastamisagentuuri direktor Liivik läks hiljem küll vangi, aga mingit vastutust Isamaaliit oma juhtidelt ju ei nõudnud," lisas Luik.

„Nii et kui mina oleksin EÜS-i "kampsun" (ea ja õllekõhu poolest ju olengi), siis ma poliitilise avatuse puuduse üle viimasel ajal niiväga ei ahastaks. On hullematki talutud. Teie panus Eestile oli teedrajav, kuid teie mäss suubub mõnedes kabinettides riigitööl isamaa hüvanguks," leidis Luik.

Ta küsis arvamusartiklis: mis saab Suurmõmmikust? Luige sõnul respublikaanid on ehmunud, nad on väga tundlikud reitingule. „Rahvuskonservatiivne valija võib olla heitunud. Järelikult tuleb "poistebändil" taas rohkem valijat kuulama hakata. Ega valija ju ei noorene, ta vananeb!"

„Kaitseminister Mart Laari ootab ees lahing ohvitseride pensionide küsimuses (sotsiaaltagatiste seadus) ja kaitselahing rahapuuduse tingimustes. Nimelt ei piisa raha kogu Eesti Vabariigi 10-aastase kaitsestrateegia täitmiseks. Millestki tuleb loobuda. Radaritest, Jägala suurehitusest, tankidest? Põhiline, et tankide ostul jälle mingid Sposatod-Apananskid-Angottid kusagilt välja ei karga," arvas Luik.

Ta lisas, et Kaitseministeeriumi hanked on ju magusad, ja nagu üks varasem kaitseminister Luigele ütles - ka lihtsal sonaril on poole kallim hind, kui peale on löödud märk M (Military). „Mäletame veel, kui Eesti Vabariik juba peaaegu oli vaenlase territooriumi seireks ostmas Prantsuse radareid, kui järsku 260-miljoniline hange hoopis ameeriklaste Lockheed Martinile suunati. Just sellised konkursid, ja mitte EÜS-lase Vahtre palkamine, saavad Laari proovikivideks," nentis Luik.

Luige sõnul irisetakse selles mõttes Laari ning IRL-i kallal ilmaasjata, et need räägivad loosungitega ja saadavad valijatele õnnitluskirju. „Moodsa poliitika juurde käivadki parteikontorid, poliittehnoloogid, feisbuk ja internetikommentaarid. Kui isegi "kampsunitest" ükskord partei peaks saama (kui noored tõesti töökohti ei paku), palkavad nad esimese asjana endast kaks korda nooremad kontoritöötajad, kes asja "ära teeksid"," märkis Luik.

„Ja kui Suurmõmmik näeb, et Palts & Pojad teda tuleva talve IRL-i suurkogul niikuinii enam ei toeta, kargab ta ehk ka ise sinna paati. Mis selle erakonna nimi oleks? Moodne Rahvuslus Väikeste Sigaduste Saatel? Aseesimeesteks Indrek Tarand ja Eerik-Niiles Kross (mõlemad EÜS). Presidendivalikuks ikkagi Ilves (EÜS). Kas pole sinimustvalge dream-come-true?" iroonitses Luik lõpetuseks.

 



Viimati muudetud: 20.07.2011
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail