Kas "Murtud rukkilille" märgid peab tagastama?

Jüri Kändler,      19. november 2003


Lugesin 28. oktoobri Kesknädalast, et härra Aarand Roos tagastas Riigivapi IV klassi ordeni koos tunnistusega president Arnold Rüütlile, millega oli teda autasustanud ekspresident Lennart Meri 1998. aastal. Miks endine Eesti Vabariigi konsul USAs aastatel 1982-1995 seda tegi, pole mõtet kordama hakata.
Samas artiklis on öeldud, et 1996. aastal keeldus Kotkaristi ordenit president Lennart Merilt vastu võtmast kindral Aleksander Einseln, kuna Meril lasub kahtlus seotuses KGBga. Siit tekkis mõte, et üks ei võtnud vastu ja teine andis tagasi - mida peaksid nüüd tegema "Murtud rukkilille" märgi omanikud, represseeritud? See oli tolleaegse presidendi "suur lavastus", kui ta neid märke maakonniti jagades nimetas ka ennast kaaskannatajaks.
Tegelikkuses on keskerakondlased seda teemat üleval hoidnud kümme aastat, et Meri on KGBga seotud olnud ja ta pole seda tänini ümber lükanud.
Õigusteaduste doktor Ando Leps on üks Meri musta KGB-mineviku esiletooja olnud pikemat aega. Hiljuti võisime lugeda ajaloouurija Indrek Jürjo artiklit Lennart Merist kui Nõukogude Liidu repressiivorganite üliaktiivsest kaastöötajast varjunimega "Nikolajev". Rahvas on küsinud, kas see on tõsi, kuid vastust pole saanud. Kas vaikimine on nõusolek?
Savisaare lindiskandaali kohta ütles Lennart Meri, et Eesti riigi demokraatia on hädaohus. Aga nüüd? Kas see pole demokraatia sügav kriis, kui teatakse, et kaks ametiaega president olnud Lennart Meri oli KGB agent, kuid keegi ei reageeri sellele. Meri kipub peale suruma endist NLKP poliitikat, et peame kõik käima ühte jalga ja mõtlema ühesuguseid mõtteid.
Meri nimetas 182 719 Euroopa Liidule ei-ütlejat lolliks. Meri näitas üles külmust ka paljude traagiliste sündmuste suhtes (metanoolitragöödia, sõdurpoiste hukkumine õppuste ajal meres).
Et minna Euroopa Liitu demokraatliku riigina, tuleb see Meri-lugu selgeks teha. Oleks halb, kui maailmas kunagi hiljem see avastatakse, et Lennart Meri oli kunagi KGBga seotud ning oli samal ajal meie riigi president vaatamata sellele, et seda teati. Ja kui see lugu on selge, siis võivad "Murtud rukkilille" märgid jääda rahus saajate kätte meenutama kunagist traagilist sündmust Eesti ajaloos, sest minevikku peab mäletama.
Tehkem siis asjalood selgeks ning astugem Euroopa Liitu demokraatliku riigina.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)