Eesti Päevaleht laimas valitsuse liiget

Esmaspäeval, 8. juulil avaldas Eesti Päevaleht esiküljel räigelt ründava
artikli rahvastikuminister Eldar Efendijevi vastu. Teda süüdistati Narva
muuseumi nõukogudeaegse dokumentatsiooni võltsimises 18 aastat tagasi. Vaid
viis päeva hiljem korraldas Eesti Päevaleht uue rünnaku ministri vastu. Ja jälle
nõukogudeaegses võtmes. Ministrit süüdistati altaritäie ikoonide kadumises.
Ühtlasi tembeldati Efendijev kunagise Nõukogude Liidu kompartei endiseks
liikmeks.

Ministri sõnul ei vasta ükski tema vastu esitatud süüdistus
tegelikkusele. Ka kommunistliku partei ridades pole ta tundigi olnud.

Eesti Päevalehes avaldatud küüniliste valede autoriteks on kunagise
pankrotistunud nädalalehe Eesti Aeg toimetaja ning praegune Eesti Päevalehe
erikorrespondent Toomas Kümmel ning lehe kirjasaatja Narvast, 8. veebruarist
1989 ERSP kaudu Isamaaliitu kuuluv Ahto Siig.

13. juulil edastas Eesti Päevaleht 1989-1991. aastatel intrimeelse Narva
linnavolikogu liikmete meenutused, kes väitsid, et "linna kultuuriosakonna
alluvuses töötanud muuseumi direktorit Efendijevit oli revisjoniaktide põhjal
tahetud N. Liidu komparteist välja visata". Taolise info jagajatele
tagasid Kümmel ja Siig anonüümsuse. Nii ilmselt sündisidki ajalehele
vajalikud read:

"Kultuuriosakond otsustaski Efendijevi parteist välja visata, aga linna
kompartei ülemused olid siiski selle vastu", ütles Eesti Päevalehele üks
endine, samuti avalikustamist pelgav linnavolinik.

Päevaleht väitis olevat oma käsutuses dokumente, mis kinnitavad tollaste
"rahvasaadikute" juttu. Dokumentide koopiaid aga ajaleht oma veergudel
millegipärast ära ei toonud.

Seevastu Kesknädala käsutuses on minister Eldar Efendijevi enda ütlused.
Lisaks veel paks ja korralikult arhiveeritud dokumentatsioon neist samadest päevadest
ja sündmustest, millest Päevaleht tellimustõde kirjutas. Pole mingit põhjust
kahelda ministri kinnituses, et ta pole iialgi kuulunud komparteisse.
Parteipileti võib ju peita lauasahtlisse, võib paljude poliitikute kombel
avalikustada üksnes praeguse parteilise kuuluvuse, kuid arhiivides on hoiul
komparteisse astumise avaldused, protokollid, aruanded liikmemaksude tasumise
kohta. Efendijevi nime nendest ei leia.

Kuid äkki leitakse nagu Tunne Kelamigi puhul nüüd Efendijevi rahuldamata jäänud
avaldused NLKP-sse astumiseks? Minister hakkas sellise väite peale naerma ja
kinnitas, et ka selliseid pabereid ei eksisteeri.

Eesti Päevalehe valet kinnitab tagantjärele ka Hansauuringute Narva
filiaali direktori väide Toomas Kümmelile ja Ahto Siiale: "Aga alles täna
sain teie käest teada, et Efendijev oli kompartei liige. Meile ei maininud ta
seda siis kunagi".

Kui vaja, teeb Eesti Päevaleht inimesest vabadusvõitleja, kui vaja, teeb
kommunistiks.

8. juuli Eesti Päevaleht kirjutas, et 1986. aastal karistati Efendijevit
range noomitusega, sest ta püüdnud muuseumikülastajate arvu pettusega
suurendades muuseumirahvale preemiaid saada.

Oleks kiiduväärne, kui ajaleht uurinuks väiteid lähimineviku
miljonitehingute kohta. Mille tulemusel näiteks olevat tekitatud Tartu
Kommertspanga pankrot ja rahva hoiuste kaotuse baasil loodud Hansapank ning
nulliti tuhanded hoiused.

Kuid ei! Eesti suuruselt kolmandale päevalehele pakkus tunduvalt suuremat
huvi mingi olematu peenraha rublades, millel Efendijevi poolt juhitud Narva
muuseumiga polnud mingit pistmist.

Kirjatüki autorid ei tahagi teada, et muuseumides tol ajal preemiaid
statistika eest ei makstudki.

Minister ütles Kesknädalale sedagi, et 13. juuli Eesti Päevalehe väidetud
1991. aasta ikooniafäärist pole ta varem kuulnudki. Ta küsitles pärast
artikli ilmumist paljusid tolleaegseid kolleege ja kultuuriinimesi, kuid
nendelegi ei meenu mingit afääri.

"Väide on täiesti absurdne. Mingeid miljoneid Narva muuseum ei saanud.
Seegi kõik on arhiividest kontrollitav," ütleb Efendijev. Kust päevalehes
ohtralt minevikumeenutusi jaganud ministri kunagine rahvarindekaaslane ja nüüdseks
elus kibestunud Sergei Gorohhov oma väited võtab, ei oska ta arvata.

"Ikoonid ei kuulunud meile," selgitab rahvastikuminister. "Ka tol
ajal oli kirik eraldatud riigist. Muuseum oli riigiasutus ning ühegi muuseumi
fondidel polnud võõrast vara. Meie fondides Vorskressenski kiriku vara arvel
ei olnud. See kuulus läbi linna täitevkomitee riigile. Samahästi võiksid Kümmel
ja Siig kinofilmist "Viimne reliikvia" vaimustatuna süüdistada mind näiteks
ka mingite Pirita kloostri pühade säilmete mahaparseldamises," ironiseeris
Efendijev absurdsete süüdistuste teemal.

Erilise mõnutundega toob 13. juuli Eesti Päevaleht välja, et Narva täitevkomitee
istungil 12.12.1990 esitati Efendijevi poolt juhitud muuseumile süüdistus
finantsdistsipliini rikkumises ning paluti kultuuriasutuste ühenduse direktoril
L. E. Firsanoval kaaluda Efendijevi sobivust oma ametikohale.

Meenutaks tandemile Kümmel-Siig üsna olulist, Narvas tol ajal töötanud
kultuuriministeeriumi komisjoni otsust, mille sisu pole neile teatud põhjustel
huvi pakkunud. Postimees tsiteeris kultuuriminister Lepo Sumerat, kes esitas 22.
juulil 1991 toimunud Eesti valitsuse infotunnis selle komisjoni
uurimistulemused:

"Narva muuseumi direktor hr Efendijevi tegevuses ei ole leitud mitte
mingisuguseid eksimusi ei muuseumitöö sisulise ega rahandusliku poole pealt.
Samal ajal on Narva linnavalitsuse kultuurikoondis eksinud jämedalt
finantsdistsipliini vastu..."

Kultuuriminister Sumera väitis, et tüli põhjused Narva muuseumi ümber
olid rohkem poliitilist laadi: "See kõik olevat saanud alguse 1988. aastal,
kui praegune muuseumi direktor hr Efendijev Rahvarindesse astus."

Meenutagem, et Eldar Efendijev oli see mees, kes heiskas impeeriumimeelse
Narva linnuses 24. veebruaril 1989 Eesti Vabariigi aastapäeval sinimustvalge
lipu.

Kõik kordub. Ilmselt Eldar Efendijevi Keskerakonda kuulumine ning tema suur
populaarsus Narvas käivitas eelpooltoodud intrite aegu meenutava süüdistuste
ahela. Üks Narvas tehtud uuring kinnitas, et keskerakondlaste Eldar Efendijevi
ja Mihhail Stalnuhhini poolt hääletaks praegu 40% narvalastest. Igati
ebameeldiv olukord Keskerakonna oponentidele. Virumaa õnnestus neil küll
Riigikogu valimisteks pooleks teha ja Edgar Savisaare tulevast häältekogust vähendada,
ent Keskerakonna toetust see ei kahanda.

Jaga |