![]() Õpetlik Paides-käik meelekosutuseksMAGNUS LILIENKAMPF, 06. august 2014„Eestimaa südame“ kaunist tiitlit kandev põneva ajalooga Järvamaa pealinn paistab teiste Eesti linnade hulgas silma oma väljapeetult õpetlike vaimuavalduste poolest. Kõndides Paides ringi ja imetledes meie rahva suurt ehituslikku vara – vana puitarhitektuuri --, millega küll ei osata ega suudeta vääriliselt ümber käia, võib eestimaalane ikkagi rõõmustada – sellegi üle, et paljud vähegi huvitavamad majad on siin vääristatud üsna põhjaliku andmestikuga oma eluloo kohta.
Käsitletakse mitte ainult arhitektuuri- ja ehitusloolist külge, vaid ka n-ö kasutamislugu, mis mõnikord paneb küll kulmu kergitama või koguni pahameelt tundma, kuid äratab ka lootusi, et arukus ei pruugi olla kadunud. Infotahvlite tekstid on põhjalikud, fotod ilmekad.
Igatahes ja ilmtingimata on need Paide linnaisade hoolel ja toel aegade jooksul teostatud ülevaated rahva mällu põlistamist väärivate hoonete seintel mitte üksnes kiiduväärsed, vaid ka eeskujuandvad muudele omavalitsustele. Kes on need tublid ettevõtlikud tegijad-teostajad? Autorid välja!
Kui tänavail kõndides rõõmuga täheldatule lisada veel ordulinnuse Vallitorni majutatud Wittensteini Ajakeskus, mis süvenemiseks üksjagu tublisti aega nõuab, ja isegi pühapäeval avatud ustega i-punkt kirikuplatsi ääres, samuti Järvamaa muuseumi potentsiaal, siis tuleks küll soovitada mõnikord ette võtta Paides-käik teritamaks vaimu ja nautimaks vanu ehitisi, mis võivad küll oma haleda väljanägemisega meelt kurvaks teha, kuid mis ikkagi panevad imestama: püha ristivägi, missuguseid varasid meil, eestimaalastel, ikkagi veel on olemas!
Samas peitub selleski, et vanad majad oma haleduses siiski püsti püsivad, oodates maksejõulisi ja ennistamistahtelisi uusomanikke, teatud lootust Eestimaa tuleviku suhtes. Meist sootuks rikkamates naabermaades on vanale puitarhitektuurile juba ammu surmakell löönud, kuid meil on veel „õnne“ omada ehitusväärtusi, kuigi suutmata ja oskamata nendega midagi mõistlikku, s.t säästvat ette võtta. Oleme kui kehvikud, kes neile pärandiks jäänud hõbekausist söövad kuldlusikaga lihavaba hapukapsasuppi. Aga me peame teadma, et vaatamata kehvale ninaesisele oleme muu maailma meelest siiski ikkagi rikkad. Ainult et – oh häda! -- me ei suuda oma rikkusi vääriliselt kohelda. Samas ärgem unustagem, et näiteks Tallinna vanalinna allesjäämine ja kohatine ülesputitaminegi, on tulenenud aegade jooksul mitte rikkast, vaid hoopis vaesest elujärjest. Rikkus oleks vanalinna hävitanud, asendanud uue, kuid väärtusetuga.
Peame teadma ja tundma oma rikkusi isegi vaesena vegeteerides. Infotahvlid Paide majadel on ühed selleks jõudu ja tahtmist andjad. Aitäh nende tegijatele1
MAGNUS LILIENKAMPF, Tallinn Viimati muudetud: 06.08.2014
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |