Ükskord saame meiegi demokraatia

Eesti demokraatia

Esmapilgul tundub, et Eesti riigi prokuratuur ja selle peremehed ei taju üldse ühiskondliku lubatavuse piire, alustades uut poliitilist rünnakut, otsesemalt - terrorit, suurima opositsioonierakonna vastu. Kaasuses, mis tulnuks seda tekitanud kapol unustada, et mitte sattuda kohtu alla põhiseaduse rikkumises.

Näib aga, et käsil on suurem „strateegia". Avalik rahulolematus sunnib justiitsministrit tagasi astuma. Prokuratuur lõpetab uurimise mõne tühise märkusega Reformierakonna aadressil. Juhtpartei paneb uue mehe pukki ja pääseb kriimudeta. Keskerakonnale aga pannakse pika puuga - Toobal, Laasi jt viiakse otse kohtusaalist vangikongi. Rahvaski on rahul, sest ütleb ju, et kõik, need kaabakad, on ühesugused...

Selline ongi, vaata kuhu vaatad, Eesti demokraatia, mille tähtpäeva kuuldavasti ka Eestis 15. septembril nüüd tähistatakse.

Demokraatia ajaloost

Vanaaja mõtlejad (Sokrates, Platon jt) suhtusid demokraatiasse skeptiliselt, et mitte öelda, vaenulikult. Nad ei usaldanud lihtrahva (demos) valitsemisoskust. Ka tulnuks siis lõpetada orjapidamine kui tollase elukorralduse alus.

Siinkohal repliik K. Lusti julgele pealkirjale juulikuises Kesknädalas - „Kreekas sündis lihtrahva võim - demokraatia". Paljud ajaloolased arvavad, et ei sündinud. Nende hulgast ausaim, Thukydides (460-396 eKr) kui pealtnägija ütleb, et Ateenas oli demokraatiat ainult nimepoolest.

Ateenale tõi „õnnelikul viiskümmendaastakul" (479-431 eKr) edu oskuslik välispoliitika (Ateena mereliit) ning sõjategevus andekate strateegide Themistoklese (524-459 eKr), Ephialtese (-461 eKr) ja Periklese (495-429 eKr) juhtimisel. Arvatakse, et Perikles, kes oli andekas inimesena ja ületamatu demagoogina (tollal tähistas see sõna rahvajuhti), põhjustas oma demokraatlike liialdustega (ametikohtade loosimine) ja pillavusega Ateenale hävingut. Fakt on, et demose poolt jumaldatud rahvajuht suri lähedastest hüljatuna ja rahvast vihatuna katku, mille toojaks teda peeti.

Parem pool koort kui tühi muna

Kas Antiik-Ateena või mõni teine vanaaja demokraatia on praegusega võrreldavad? On ja ei ole. Ühine on see, et kui võim kuulub/kuulus rahvale, siis kuulub/kuulus ta kellelegi teisele. Ja et demokraatia on halb valitsemisvorm, kui kõik teised kõrvale jätta (Churchill). Sõltub igast erinevast rahvast, kuivõrd nad lubavad võimu usurpeerida ja suudavad seda kontrollida. Ja mis samuti ülimalt tähtis - kuivõrd nad nõustuvad paotama inimkonna Pandora laegast ehk lubama kõigesallivust. Eestis on Pandora laegas täielt lahti löödud.

Demokraatiast kisavad kõige enam - eks demokraatiapäevgi ole nende kehtestatud - demokraatia usurpaatorid. Eesti on demokraatiast kes teab mitme inimpõlve kaugusel. Inimene usub hundi juttu, läheb e-valimistele, sest nõnda on mugav.

Aga ükskord, kui me ikka veel elame, saame meiegi poolpiduse demokraatia. Nagu ülemererahvadki, nagu kõik.

ANTS METSLA, Vändra, Pärnumaa

Jaga |