Majandus tõuseb Moskva kaudu

URMI REINDE,      05. detsember 2001



Lääne suunal meil majandus juba toimib, sest neid suhteid on korraldatud rohkem kui 10 aastat. Eesti tegevusetus Ida suunal põhjustab aga peavalu eriti maamajandusele ja riiklikule julgeolekule. Kui Eesti lähiajal naaberriigiga suhteid ei klaari ja endale kaubanduskanalit ei ava, kukub meie vaid Lääne kaupade müügile rajatud majandus kokku.

Just nii ennustab Eesti Iseseisvuspartei (EIP) peasekretär Vello Leito, kes koos keskerakondlase ja vabadusvõitleja Tiit Madissoni ning Eesti ettevõtja Vladimir Gavrilovitshiga kohtusid eelmisel nädalal Moskvas Vene poliitikutega - Riigiduuma agraarküsimuste komisjoni esimehe Vladimir Plotnikovi ning duuma Balti-suunalise välispoliitika peakorraldaja Boriss Pastuhoviga.
Leito sõnul peab Eesti pool tegema jõupingutusi, et saada kätte Vene turg meie toorpiimale ja toorlihale, mis turgutaks kõvasti meie maaelu ja eriti Lõuna-Eesti arengut. See vajadus põhineb Eesti geopoliitilisel asendil ja ajaloolisel kogemusel.
Leito rõhutas piima-liha puhul just sõna esimest poolt - toor. "Vahendajatele pole vaja maksta, sest nad omastavad põhiosa kasumist. Peame saama samad tingimused nagu Soomel, kelle värske liha ja piima autod saavad piiril kohe läbi. Vene turgu avamata ei suuda me päästa oma majanduse rahvuslikku sektorit."
Agraarparteil on Riigiduumas 45 kohta. "See pole juhtiv, aga küllalt mõjukas jõud, ja nad reageerisid meie muredele sümpaatselt." Topelttollide kaotamiseks ei ole aga ei Riigikogus esindamata EIP-il ega Agraarparteil jõudu Eesti-Vene suhete jäikuse tõttu. "Nad ootavad ja vaatavad, kes tuleb Eestis järgmiste valimiste järel võimule," märkis Leito.
Aga juba enne valimisi üritatakse avada piima ja sealiha üle piiri tarnimise liin. "Kui me veel saaksime sisse Venemaa põhjapiirkonda toiduainetega varustamise programmidesse, oleks see meie põllumehele lausa taevamanna," loodavad iseseisvuslased. Esialgu moodustati aga kahepoolne töögrupp, kes Plotnikovi sõnul on eluliselt huvitatud konkreetse kava kiirest käivitumisest.
Kokkuvõte vestlusest Boriss Pastuhoviga sisaldab eelkõige vastastikuse tõdemuse - Eesti ja Venemaa ei saa hakkama teineteiseta. Mõlemad pooled tunnistasid, et suhete katkestamine oli tõsine viga.
"Möönan, et Eesti on Venemaa läbi palju kannatanud. Noh, nüüd olete kõik maha müünud, aga rikkust ei ole teil juurde tulnud. Olete siis nüüd õnnelikud?", naeratas Pastuhov. "Ega te ometi arva, et Lääs vajab teie kaupu?! Ei, Lääs vajab vaid neid, kellele oma kaupa kaela määrida," edastas Leito vene poliitiku mõttekäigu.
Julgeoleku temaatikas tutvustati Pastuhovile EIP poliitilises ja majandusdoktriinis sisalduvat kolmepoolsete (USA, Venemaa, Eesti) läbirääkimiste nõuet NATO-suunalise propaganda asemel. Pikemalt saame sellest kõigest kuulda aga EIP järgmise projekti teostumisel - varakevadel Tallinnas kokkutuleval rahvusvahelisel geopoliitika kongressil.
Eesti Iseseisvuspartei registreeriti selle nime all 1999. aastal. Ise peavad nad ennast Tuleviku Eesti Erakonna järglaseks, kes kogus 1995. a Riigikogu valimistel 3,5 % häältest. Võrreldes varasemaga on erakonnal uue nime kõrval ka ligi 1200liikmeline organisatsioon ning uus juhtkond. Erakonda rahastavad Vello Leito väitel Eesti-Vene kaubanduse elavnemisest huvitatud ärimehed.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (8)