Kohalik omavalitsus vajab kvaliteetset juhtimissüsteemi

Kohalike omavalitsuste kvaliteetset juhtimist taotleb ainult Keskerakond

Praegune kohalike omavalitsuste juhtimise süsteem on välja kujunenud kohalike omavalitsuste korraldamise seaduse alusel. See kirjutab küll täpselt ette, kuidas kujundatakse KOV juhtkond, ja määratleb üldjoontes KOV ülesanded, kuid jätab lahtiseks KOV tegevuse korraldamise alused. Enamik omavalitsusi on need küsimused enda jaoks kuidagi lahendanud, kuid, võrreldes tõeliselt kvaliteetse juhtimissüsteemiga, esineb paljudes olulisi puudujääke. Sellistes omavalitsustes sõltub juhtide suvast korraldada asju kas kõigi inimeste või teatud grupi ja iseenda huvides.

Ainult Keskerakonna valimisplatvormis 2013 oli esitatud vajadus kindlustada kohalikele omavalitsustele kvaliteetne juhtimissüsteem, kaasates selle väljatöötamisse kõiki omavalitsustöötajaid ja arvestades kohalikke iseärasusi. Tegemist on äärmiselt tähtsa suundumusega meie kohalike omavalitsuste tegevuse täiustamisel ja nende tuleviku kindlustamisel. Tagab ju ainult kvaliteetne juhtimissüsteem kohaliku omavalitsuse ülesannete püsivalt kvaliteetse täitmise. Selleta jäävad kaunid lubadused vaid ilukõneks. Keskerakonna suundumus kohalike omavalitsuste jaoks kvaliteetjuhtimissüsteemide väljatöötamisele ja rakendamisele annab tunnistust sellest, et tema juhtimisel muutub Eesti haldussüsteemi eesmärgiks järjest enam kogu rahva vajaduste rahuldamine.

Mis on kvaliteetne juhtimissüsteem?

Mistahes tegevuse tulemuste püsivalt kõrge kvaliteedi tagamine on iidne probleem. Ent alles möödunud sajandi teisel poolel jõuti põhjapaneva tõdemuseni, et selle lahenduseks on kvaliteetne juhtimissüsteem. See tõdemus sai konkreetse väljenduse rahvusvaheliste standardite seerias ISO 9000, mille esimene väljaanne ilmus aastal 1987. Seda standardit, mis algul oli mõeldud ainult tootmisettevõtetele, on vahepeal oluliselt arendatud ning selle seni viimane väljaanne ISO 9001:2008 sobib igasugustele organisatsioonidele kvaliteetsete juhtimissüsteemide loomiseks. Vajavad ju kvaliteetset juhtimissüsteemi mitte ainult tootmisettevõtted, vaid kõik organisatsioonid, sealhulgas riigid ja kohalikud omavalitsused, kes peavad tagama põhiseaduse täitmise ning rahva jätkusuutlikkuse.

Kvaliteetne juhtimissüsteem on kord, mis tagab organisatsiooni tegevuse tulemuste püsiva vastavuse nende kasutajate vajadustele ja ootustele ning muudele nõuetele.

Organisatsiooni kvaliteetse juhtimissüsteemi aluseks on:

* Organisatsiooni protsess ja selle põhjal koostatud kõigi täitmist vajavate tööde ehk funktsioonide nimistu. Organisatsiooni protsess on alamprotsesside ja tegevuste kompleks, mis on vajalikud organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks ja ülesannete täitmiseks.

* Otstarbekas täitjate (struktuuriüksuste ja töötajate) koosseis ja kõigi funktsioonide jaotus täitjate vahel.

* Protseduurid (juhised), mis sätestavad, kuidas teha organisatsiooni tegevuse tulemuste seisukohast tähtsaid töid nii, et nende kvaliteet oleks püsivalt tagatud. Need juhised koostab iga organisatsioon ise, lähtudes oma iseärasustest ja võimalustest.

Miks on kvaliteetne juhtimissüsteem kohalikele omavalitsustele vajalik?

Meie kohalikel omavalitsustel on palju ülesandeid ja vähe raha. Lisaks sellele pole nende ülesanded selgelt piiritletud. Sellistes tingimustes on neil raske kvaliteetselt täita oma haldusalal elavate inimeste ja toimivate ettevõtete õigusi, vajadusi ja ootusi ning lisaks sellele ka riiklikke ülesandeid. On selge, et kohalike omavalitsuste ülesandeid on vaja selgemini määratleda ja nende tulusid suurendada ning eraldada neile ka osa ettevõtete maksudest. Kuid see, nagu haldusreform tervikuna, sõltub riigist, ning on teadmata, millal see toimub. Seni on kohalike omavalitsuste ülesanne teha kõike nii hästi, kui olemasolevates tingimustes võimalik ja püüda saavutada paremat tulevikku. Seda võimaldab vaid kvaliteetne juhtimissüsteem.

Standardi ISO 9001:2008 seeria standardite rakendamine ei ole kohustuslik. Kohustuslik pole ka meie kohaliku standardi EVS 903:2008 „Juhised standardi ISO 9001:2000 rakendamiseks kohalikes omavalitsustes". Ent juhtimissüsteemi kvaliteedi tõstmine on kasulik igale organisatsioonile, sealhulgas kohalikule omavalitsusele. Pealegi võib juhtimissüsteemi kvaliteeti tõsta samm-sammult, hõlmates algul mitte kogu organisatsiooni, vaid ainult selle olulisi tegevusi või struktuuriüksusi. Standardi nõudeid tuleb sealjuures käsitleda metoodiliste soovitustena. Pealegi võivad paljud neist olla juba täidetud.

Kohalike omavalitsuste kvaliteetjuhtimissüsteeme ei ole vaja rahvusvaheliselt sertifitseerida. Küll aga oleks vajalik nende kohalik tunnustamine, näiteks Kohalike Omavalitsuste Liidu vastava komisjoni poolt.

Kvaliteetjuhtimissüsteemi väljatöötamise ja rakendamise tulemusel muutub igal juhul kohaliku omavalitsuse tegevus tõhusamaks, tagatakse püsiv teabe laekumine elanike vajaduste, soovide ja ettepanekute kohta ja selle arvestamine ning tegevuse tulemuste maksimaalne võimalik kvaliteet. Selle tulemusel suureneb kohalike omavalitsuste võime pidada riigiasutustega konstruktiivset dialoogi ja inimeste usaldus kohalike omavalitsuste vastu. Lisaks muule hõlbustab ISO-põhise kvaliteetse juhtimissüsteemi olemasolu Euroopa Liidu poolt soositud enesehindamisel põhineva nn. täiusliku juhtimise süsteemi EFQM rakendamist ja kvaliteedikonkurssidel osalemist.

Kohalike omavalitsuste kvaliteetjuhtimissüsteemi (KJS) väljatöötamise ja kasutamise aluseks on vastavad standardid ja nende rakendamise kogemus. Abistada sealjuures võib mõni kogenud konsultant. KJS väljatöötamist, rakendamist ja kasutamist oluliselt hõlbustavad originaalne HL meetod ja seda realiseeriv arvutitarkvara HELMET ning KJS teostuspakett. Lähemalt juhtimise kvaliteedist vt. H. Levald „Kvaliteetjuhtimine igaühele" (TEA 2014).

Lõpetuseks

Juhtimise täiustamine kvaliteetjuhtimissüsteemide loomise ja rakendamise kaudu põhineb ajaloolise kogemuse üldistamisel ega ole kiirestimööduv moevool. Paljudes maades, sealhulgas Soomes, on see protsess riiklikult korraldatud ning kvaliteetne juhtimissüsteem on muutunud normiks. See võimaldab neil edukalt kasutada juhtimissüsteemide edasise täiustamise meetodeid.

Keskerakonna suundumus kohalike omavalitsuste kvaliteetjuhtimissüsteemide väljatöötamisele ja rakendamisele annab tunnistust sellest, et tema juhtimisel muutub Eesti haldussüsteemi eesmärgiks järjest enam kogu rahva vajaduste rahuldamine ja järjest enam piiratakse võimu taotlevate kildkondade kitsaste huvide saavutamise võimalusi.

[fotoallkiri]

HÄSTI JUHITUD PEALINN: Ainult Keskerakonna valimisplatvormis 2013 oli Levaldi sõnul esitatud vajadus kindlustada kohalikele omavalitsustele kvaliteetne juhtimissüsteem, kaasates selle väljatöötamisse kõiki omavalitsustöötajaid ja arvestades kohalikke iseärasusi.

HEINO LEVALD, majandusdoktor

Jaga |