Poliitika vapimärkide ja eripensioniga

18. jaanuar 2006


Tallinna volikogu eelmises koosseisus kogus Res Publica opositsioonis priskelt poliitilisi punkte ettepanekuga anda Tallinna vapimärk Olga Kistler-Ritsole. Linnavalitsusel oli aga oma plaan ja vanaproua sai aumärgi aasta hiljem Res Publica võimulolekul.

Parteilised aumärgipakkumised
Praeguses volikogus läksid esimesena punkte võtma sotsiaaldemokraadid, kui pakkusid linna vapimärgi kavaleriks välja Lennart Meri ning teenetemärke Marika Valgule ja Ene Tombergile. Meri poeg kandideeris Tallinna volikokku sotsiaaldemokraatide nimekirjas, Tomberg aga kuulub sotsidega ühisfraktsiooni teinud Rahvaliitu.
Reformierakond kordas seepeale Tallinna vapimärgi pakkumist Lennart Merile ning teenetemärgid annaksid oravad Ita Everile, Mati Heidmetsale ja Kaljo Kiisale. Kiisk on teenekas reformierakondlane.
Aastail 1992–2001 Eesti presidendiks olnud Lennart Meri pensionipõlv on möödunud Tallinna naabruses asuvas Viimsi vallas. Reformierakonna ja Rahvaliidu linnakoalitsiooni päevil Merile vapimärgi omistamisest ei räägitud. Tallinnas praegu võimul olev Keskerakond pole oma vapi- ega teenetemärkide kandidaatide eelistusi avaldanud.
Eesti esimesele presidendile Konstantin Pätsile määrati Tallinna aukodaniku tiitel 1935. aastal – ajal, kui ainsa erakonnana oli lubatud Isamaaliidu tegevus.
Kõikide märkide järgi elu loojangule jõudnud Lennart Merit kasutatakse aga ära ka poliitiliste punktide sõjas Toompeal.
Riigikogu Reformierakonna, Rahvaliidu ja Keskerakonna fraktsioonide nimel esitati 9. jaanuaril Riigikogu menetlusse vabariigi presidendi ametihüve seaduse, tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksu seaduse muutmise seadus. Eelnõu on ette valmistatud koostöös presidendi kantseleiga ning sellele on teinud juriidilise ekspertiisi advokaadibüroo Raidla & Partnerid.

Helle Meri kaotab toitja?
Kõige rohkem võidab seaduse kiirest vastuvõtmisest proua Helle Meri (56), kuna lisaks presidendiks valitud isiku lastele on eelnõu järgi ka tema lesel õigus saada toitjakaotuspensioni, kui ta oli presidendi abikaasa presidendi ametivolituste ajal. Ja see pole tavaline toitjakaotuspension, vaid selle suuruseks on pool presidendi ametipensionist. Presidendi ametipensioniks on meil praegu aga kolmveerand ametipalka. Ametipalgaks on presidendil aga seitsmekordne Eesti keskmine palk. Keskmine palk on meil ligi 8000 krooni.
Ajastuselt ja sõnastuselt kõige rohkem Helle Merile mõeldud seadusparanduses leidub lõik:
„Toitjakaotuspensioni maksmine õigustatud isikule peatatakse vabadusekaotuse kandmise või meditsiinilise iseloomuga sunnivahendi kohaldamise ajaks." Seadusandja arvestab justkui ette võimalusega, et presidendiproua võiks sattuda vanglasse või hullumajja.
Eesti ajakirjandus on seni näidanud presidendiproua pensioni rõhutatult Ingrid Rüütli (70) teemana. Tegelikult valitsevate fraktsioonide algatatud seadusega Helle Merile tehtavat toitjakaotuspensioni pole seni meedias aga sõnagagi mainitud.
„Eelnõu koostamisel on arvestatud asjaoluga, et pärast ametiaja lõppu on nii presidendi kui ka tema abikaasa võimalused tööturule sisenemiseks oluliselt piiratud," öeldakse eelnõu seletuskirjas. Tegelikkus on küll täpselt vastupidine – kui ainult tervist jätkub, siis on nii Lennarti kui Helle Meri võimalused tööjõuturule sisenemiseks pärast Kadrioru-aastaid ilmselgelt paranenud, mitte halvenenud. Väide, et pärast Eesti riigipea ameti pidamist on raske mingit tööd leida, kõlab solvavalt tervele rahvusele. Igal pool maailmas on endiste riigijuhtide ja nende abikaasade tööjõud pärast riigitöö mahapanekut väga kõrges hinnas nii erasektoris kui rahvusvahelistes organisatsioonides.
„Seadus suurendab riigi julgeolekut seeläbi, et tagab ametist lahkunud presidendi ja tema abikaasa füüsilise ja sotsiaalse turvalisuse" ning „omab sotsiaalselt olulisi positiivseid tagajärgi presidendile ja tema abikaasale," kinnitatakse muuhulgas eelnõu seletuskirjas. Eelnõu mõju Eesti avalikkusele seletuskiri ei käsitle.
Kn

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)