Harri Taliga: Euro ei loo iseenesest ühtegi töökohta

Kas 2009. aasta juulis rakendunud uus töölepinguseadus võis soodustada suurema tööpuuduse teket? Kas sellise lepingu vastuvõtmine, mis andis tööandjatele võimaluse kergemalt inimesi lahti lasta, oli, tagantjärele vaadates, õige või pigem vale samm?

Tööpuuduse hüppelise tõusu - aastaga ligi 4-kordseks - põhjustas globaalne majandus- ja finantskriis, mitte töölepinguseadus.

Mullu 1. juulist muutus töötajatest vabanemine tööandja jaoks küll vähem kulukaks, kuid kõige suurem koondamiste laine oli meil 2009. a. esimeses kvartalis - veel enne uue seaduse jõustumist. Kui 2008. a. detsembris oli meil 32,5 tuhat registreeritud töötut, siis 2009. a. aprilliks oli neid praktiliselt kaks korda rohkem (64,6 tuhat).

Kahtlemata muutis uue töölepinguseaduse jõustamine pool aastat enne kolmepoolses kokkuleppes fikseeritud aega tööturu olukorra keerulisemaks, sest nii lühikese ajaga polnud võimalik teha piisavalt koolitus- ja selgitustööd, harida nii töötajaid kui ka tööandjaid.

Kindlasti on uus seadus muutnud töövaidlused keerulisemaks ja seetõttu ka ajakulukamaks. Lisaks ei pruugi paljud inimesed uuest seadusest aru saada ja jätavad seetõttu vaidlustamata tööandja seadusevastase käitumise.

Seega võib öelda, et paljud tööinimesed kannatavad kiiruga jõustatud keerulise seaduse tõttu. Samas ei tohi unustada tõsiasja, et töölepinguseaduse viimise võlaõiguse põhimõtete alusele otsustas Riigikogu ära juba 2001. aastal, võttes vastu võlaõigusseaduse.

Aasta teisel nädalal lisandus 3000 uut töötut. Miks töötute arvu kasv Eestis ei näita vaibumismärke, samal ajal kui mitmetes teistes Euroopa riikides on saadud see probleem kontrolli alla?

Arenenud Euroopa riikides kehtib teistsugune majandusmudel. Seetõttu ei ole nende majandus nii järsult tõusnud ega ka kriisi ajal langenud, kui Eestis. Seega on seal ka tööpuuduse kasv olnud väiksem.

Teiseks avaldab mõju see, kuidas on korraldatud töötuskindlustus. Nii võib Saksamaal töötaja olla kuni 18 kuud "ajutiselt töötu". Sel ajal makstakse talle töötushüvitist, kuid tema töösuhe oma senise tööandjaga ei katke. Kui ettevõtte olukord paraneb, naaseb töötaja oma töökohale. Selline kord on kasulik ka ettevõtte jaoks, kes ei pea kulutama palju aega ja suuri summasid uute töötajate värbamise ja koolitamise peale.

Erinevalt Eestist on paljudes riikides kasutusel selline maksupoliitika, mis majanduskriise leevendab, mitte ei võimenda. Märkida tuleb sedagi, et enamiku Euroopa riikide valitsused võtsid kriisiga võitlemiseks kasutusele hoopis teistsuguseid meetmeid kui Eesti.

Vähetähtis pole seegi, et kuigi meie majanduse langus on aeglustunud, pole kaugeltki veel saabunud murdepunkt, s.t uus tõus. Eestit vaid riivamisi puudutanud 1990-ndate lõpu kriis (meie SKP langes siis 0,3%) näitas kujukalt, et ka pärast majanduskasvu taastumist kulub aasta-poolteist, enne kui tööpuudus vähehaaval langema hakkab.

Tallinna ettevõtmist anda inimestele tööd, palgates neid reisisaatjateks, on meedias teravalt kritiseeritud. Kas toetate Tallinna initsiatiivi või pidanuks tehtama midagi teisiti?

Töökohtade loomine on loomulikult tähtis, kuid need peaksid olema  sisulised ja vajalikud tööd ning pakkuma inimestele võimalust tunda ennast väärika ja vajalikuna, andma võimalust eneseteostuseks töös.

Sotsiaalseid töökohti tuleks luua nn töökoha jagamise põhimõttel, et vähendada töötajate koormust seal, kus   pinge ja intensiivsus on väga suured.

Paljuräägitud reisisaatjate puhul ei ole need tingimused täidetud. Kahju on inimestest, kelle jaoks see töökoht võib olla väljapääs suurest viletsusest, aga kes ka ise ei tunne ennast selles rollis kasulikuna. Ja kindlasti on raske, kui mitte võimatu, põhjendada nende palgalhoidmise vajalikkust näiteks bussijuhtidele, kelle palku kärpida plaanitakse.

Kahtlemata on töötute rakendamine lumekoristustöödele oluliselt mõttekam ja kasulikum ettevõtmine, töö tulemused on n-ö käega katsuda ja linnaelanikud tänulikud.

Olgu rõhutatud, et Eesti oludes peaksid sotsiaalsed töökohad olema loodud vähemalt üheks aastaks, et pärast töö lõppu tekiks töötajatel taas õigus ka töötuskindlustushüvitisele.

Töötukassa kuulutas detsembris välja riigihanke, millega ostis ligi 900 000 krooni eest asutuse logoga kontoritarbeid ja meeneid. Riigihankes telliti kaupa firmalt, mille omanik on Töötukassa juhi Meelis Paaveli hea sõber. Kas see uudis üllatas? Millise hinnangu annate Töötukassa juhtkonna senisele tegevusele aidata kaasa tööpuuduse leevendamisele Eestis?

Selle "uudise" puhul üllatas mind meedia skandaalijanu - soov anda asjale iga hinna eest negatiivne värving. Kui riigihanke puhul on tähtsaim kriteerium hind, ja Töötukassa kuulutas võitjaks soodsaima pakkumise, tuleks pigem tunnustada seda, et raha ei raisatud. Seda enam, et avatud hange tagab kõigile huvilistele võimaluse pakkumisi esitada.

Osalesin töötuskindlustuse väljatöötamise protsessis alates 1998. aasta lõpust ning pean Töötukassa loomist ja senist tegevust väga edukaks ja vajalikuks. Viimasel aastal on Töötukassa ära teinud tohutu töö, mida kahjuks ei osata või ei taheta näha ega hinnata. Võttis ju Töötukassa 2009. aasta 1. mail enda kanda ka likvideeritud Tööturuameti ülesanded ning hakkas lisaks hüvitiste maksmisele ellu viima aktiivset tööturupoliitika.

Selle ühendasutuse loomine oli ametiühingute ja tööandjate ühine soov. Töötukassa tuli selle suure ja keerulise ülesandega edukalt toime väga lühikese aja jooksul. Kindlasti aitab see tööturu olukorda tulevikus parandada ja Töötukassa senine tegevus on piisavalt hea olnud. Seda näitab ka töötute koolitamise ja nõustamise statistika. Kui 2008. aastal Tööturuametis koolitati 5516 inimest ja anti karjäärinõustamist 12 046 inimesele, siis 2009. aastal juba vastavalt 16 984 ja 23 785. Usun, et need kõnekad arvud räägivad ise enda eest.

Euro saabumist Eestisse põhjendatakse majandusliku stabiilsuse vajadusega. Kas euro kasutuselevõtt vähendaks Eestis oluliselt tööpuudust?

Euro ei põhjustanud majanduskriisi ega tee sellele ka lõppu - see on üks komponente, mis mõjutab meie majanduskeskkonda. Eurole üleminek pole mingi imerohi ega võluvits, krooni asendamine euroga ei loo iseenesest ühtegi töökohta ega elavda otseselt majandust.

Tööpuudus väheneb siis, kui majandus kasvab, kui tekib juurde uusi töökohti. Euro võib maandada krooni devalveerimise riski, mida välisinvestorid täna pelgavad, ja seeläbi anda meie majandusele positiivse laengu.

Kui palju pannakse Euroliidu ametnike seas tähele Eesti järjest viletsamaks muutuvat sotsiaalset keskkonda?

Meie elatustaseme ja sotsiaalkaitse mahajäämus Soomest ja Rootsist ning enamikust Lääne-Euroopa riikidest on ilmselge ja ammu teada. Seega mõjutab kriis meil paratamatult ka suuremat hulka inimesi kui nendes riikides. Just heaoluriikide sotsiaalkaitsesüsteemid aitasid leevendada kriisi mitte ainult konkreetse inimese, vaid ka ühiskonna kui terviku jaoks. Kindlasti peab ka Eestis suurendama inimeste sotsiaalset turvalisust, seda nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis.

Küsis INDREK VEISERIK

[fototekst]

KOOSTÖÖ: Keskerakond ja Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) on korduvalt kohtunud ühise laua taga, kus on arutatud Eesti sotsiaalpoliitika Achilleuse kandu  ja töövõtjate õiguste parema kaitstuse võimalusi. Loodetavasti  suudavad Keskerakond ja EAKL tulevikus koostöös panna piiri tööpuuduse kasvule ja enam kaitsta vähekindlustatud inimeste õigusi Eestis. Fotol on jäädvustatud kahe osapoole kohtumine Keskerakonna büroos mullu aprillis. Vasakult esimene Harri Taliga.

Jaga |