DiEM25 – Euroopat toetav liikumine

DiEM25 ehk Democracy in Europe Movement 2025 (Liikumine Demokraatia Euroopas 2025) on üleeuroopaline, piirideülene poliitiline liikumine, mille ellukutsumise algatas 2015. aastal endine Kreeka rahandusminister Yanis Varoufakis – rahvusvaheliselt tuntud vasakpoolne akadeemik, kes oli jõudnud järeldusele, et Euroopa Liitu tuleb reformida, sest muidu see laguneb.

Varoufakise võitlus

"Meie usume, et Euroopa Liit on lagunemas. Eurooplased on kaotamas oma usku sellesse, et Euroopa probleemidele on võimalikud Euroopa lahendused. Samal ajal, kui usk Euroopa Liitu kõigub, näeme misantroopia, ksenofoobia ja toksilise natsionalismi kasvu," öeldakse DiEM25 tutvustuses. "Kui seda arengut ei peatata, me kardame naasmist 1930-ndatesse. Seetõttu oleme tulnud kokku, vaatamata oma erinevatele poliitilistele traditsioonidele – rohelised, vasakradikaalsed, liberaalsed – selleks, et parandada Euroopa Liitu. Euroopa Liit peab muutuma jagatud jõukuse, rahu ja solidaarsuse ruumiks kõigile eurooplastele. Peame tegutsema kiiresti, enne kui Euroopa Liit laguneb."

Varoufakis astus 2015. aasta juulis tagasi rahandusministri kohalt, sest peaminister Alexis Tsipras otsustas anda võlakriisi lahendamisel järele rahvusvaheliste partnerite nõudmistele, kuigi rahvahääletusel oli Eurogrupi esitatud ultimaatum siis just tagasi lükatud. Varoufakise hinnangul oli Kreeka võlakriisi ainsaks toimivaks lahenduseks võlgade kustutamine, mitte kärpepoliitika ning uued laenud vanade teenindamiseks. Viimased andmed kinnitavad, et tal oli ilmselt õigus: Kreeka majandus langeb taas, valitsussektori võlakoormus kasvab ja "pole sisuliselt mingit võimalust, et Kreeka ennast sellisest sügavast august välja saab kaevata", nagu märkis hiljuti oma juhtkirjas New York Times, soovitades nüüd samuti võlgade kustutamist, et anda Kreeka majandusele võimalus taastumiseks.

Kuna paljud nägid seda ette juba siis, kui tehti need rumalad vead, mille eest krediitoritel, sealhulgas Eesti maksumaksjatel, tuleb tõenäoliselt lõpuks maksta ränka hinda, siis ei jäänud Varoufakis löödult istuma, käed rüpes. Kuna tema pakutud lahendus ei läinud rahvusvahelise surve tõttu läbi Kreekas, siis asus ta organiseerima liikumist, mis muudaks rahvusvahelist poliitilist keskkonda Euroopa Liidu tasandil. Liikumise ametlik avatseremoonia toimus eelmise aasta veebruaris Berliinis ning tänaseks on sellega liitunud enam kui 62 000 inimest, nende hulgas palju tuntud persoone, kusjuures liikmeks astumiseks ei pea olema Euroopa Liidu kodanik.

Staaride paraad

DiEM25 on registreeritud Euroopa Liidus kehtivatele seadustele vastavalt Belgias rahvusvahelise organisatsioonina, et seda poleks vaja registreerida igas liikmesriigis eraldi mittetulundusühinguna. Kogu selle tegevust koordineerib 12-liikmeline koordineeriv kollektiiv, mille liikmetest pooled valitakse ümber igal aastal. Tuntumatest nimedest kuuluvad sinna praegu näiteks Noam Chomsky ja Brian Eno ning Yanis Varoufakis ise. Juhtkollektiivi liikmed võivad kuuluda ka mõnda erakonda, kuid ei tohi olla samal ajal mõnel teisel valitaval ametikohal (ei parlamendisaadiku ega kohaliku volikogu liikmena).

Koordineeriva kollektiivi kõrval tegutseb 28-liikmeline nõuandev paneel, kuhu kuuluvad näiteks WikiLeaks’i asutaja Julian Assange, openDemocracy asutaja Anthony Barnett, Prantsuse roheliste endine esinaine Cécile Duflot, helilooja Jean-Michel Jarre, Saksa Vasakpartei üks juhte Katja Kipping, filmilavastaja Ken Loach, üks Briti roheliste juhtidest Caroline Lucas, filosoof Slavoj Žižek ning mitmed teised tuntud aktivistid, poliitikud ja ühiskonnategelased, kes jagavad selle liikumise sihte ja eesmärke.

Lisaks on loodud veel 100-liikmeline valideeriv nõukogu, mille liikmed valitakse juhuvaliku teel nende hulgast, kes sinna ise kuuluda tahavad.

Põhja-Euroopast sinna täna keegi ei kuulu, sest DiEM25 liikmeskond tuleb valdavalt Kesk- ja Lõuna-Euroopast. Uued valimised toimuvad juba augustis. Valideeriva nõukogu rolliks on kiiresti langetada otsuseid nendes küsimustes, mis ületavad koordineeriva kollektiivi pädevust, kuid ei kuulu samas selliste hulka, mille pärast peaks hakkama hääletama kogu liikmeskond.

Demokraatia praktikas

Kuna liikumise eesmärgiks on Euroopa Liidu demokratiseerimine, siis üritab see mõjutada ka erinevates riikides toimuvaid valimisi ja rahvahääletusi. Kuidas seda täpselt teha, selle üle vaidlused veel jätkuvad. Kindel on see, et mingis vormis tahetakse osaleda 2019. aasta eurovalimistel. Seni on võetud kõiki liikmeid kaasava sisehääletuse teel vastu küll rida seisukohti, mida on avalikult kuulutatud, kuid nende mõju valimistulemustele on keeruline mõõta.

Eelmise aasta detsembris toetati Itaalia põhiseadusreferendumil ei-leeri, mis siis tõesti ka võitis. Küsimuses, milline peaks olema liikumise positsioon Brexit’i läbirääkimiste osas, läksid arvamused aga nii lahku, et selget seisukohta ei võetudki.

Prantsusmaa presidendivalimiste puhul pooldas enamik üleskutset hääletada esimeses voorus ükskõik kelle poolt peale Marine Le Peni või François Filloni ja teha samas kampaaniat selle heaks, et "progressiivsed internatsionalistid" osaleksid parlamendivalimistel ühiselt. Kui need valimised kätte jõudsid, siis leiti 56 kandidaati, kes olid valmis alla kirjutama liikumise DiEM25 põhimõtetele, nende hulgas Sotsialistliku Partei kandidaadina presidendiks pürginud Benoît Hamon, kuid parlamenti valituks ei osutunud neist ükski.

Briti parlamendivalimistel läks justkui paremini. Seal toetatud viieteistkümnest kandidaadist kaheksa osutus valituks (neist viis on leiboristid), aga nad kõik kuulusid parlamenti juba varemgi, ning mõned, näiteks liberaalide endine juht Nick Clegg, langesid sealt nüüd hoopis välja. Tundub, et see, keda DiEM25 toetas, ei omanud nende valimiste puhul suurt tähtsust.

Hoog on raugemas

Mõte luua demokraatlikult toimiv üleeuroopaline poliitiline liikumine, mis võtab kõiki liikmeid kaasava sisehääletuse teel vastu otsuseid selle kohta, keda toetada erinevates Euroopa Liidu liikmesriikides toimuvatel valimistel, võib teoreetiliselt ju kõlada kaunilt, kuid tegelikkuses see ikkagi hästi ei toimi. Avalikult seda oma pressiteadetes nüüd muidugi ei kuulutata, aga siseinfole tuginedes võin kinnitada, et osavõtt DiEM25 sisehääletustest on langenud väga madalale.

Põhi saabus mais, kui Horvaatias toimunud kohalike valimistega seoses pandi hääletusele, kas toetada vasakrohelist valimisliitu "Zagreb on MEIE!". 97,5% vastas jaatavalt, kuid hääletusest võttis osa vaid 12,1% DiEM25 liikmetest. Valimisliidu juht Tomislav Tomašević sai Zagrebi linnapea valimisel 3,9% häältest. Volikogu valimisel osales "Zagreb on MEIE!" väikeste vasakparteide ja rohelistega moodustatud koalitsioonis, mis kogus 7,6% häältest ja sai volikogus neli kohta 51-st; neist ühe hõivas Tomašević. Seega osutusid need valimised liikumise jaoks ühest küljest justkui edukaks: DiEM25 sai Zagrebi linnavolikogusse oma esindaja, kes jagab selle liikumise põhimõtteid.

Teisest küljest on saanud nüüd selgeks, et katse luua üleeuroopalist poliitilist identiteeti on jooksnud ummikusse, sest üksikisikule on Euroopa hoomamatult suur – pole lihtsalt võimalik olla pidevalt kursis sellega, mis selle kõigis otstes toimub. Varoufakise enda koht DiEM25 koordineerivas kollektiivis läheb sel aastal ümbervalimisele ning praegu ei ole veel selge, kas ta ise enam kandideeribki. Kui kogu asja algataja peaks nüüd juhtimisest taanduma, siis on raske uskuda, et sel liikumisel võiks olla suurt tulevikku.

ANDRES LAIAPEA

[fotoallkiri]    YANIS VAROUFAKIS: Kreeka endine rahandusminister algatas liikumise DiEM25, mille eesmärgiks on "päästa Euroopa Liit tema enda käest", kuid ta võib nüüd selle juhtimisest taanduda.

Jaga |