Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Kuidas eakana hakkama saada?

MARIKA TUUS-LAUL,      21. märts 2018

Alustuseks peab kohe tõdema, et eakate hooldus, hooldusravi, omastehooldus, geriaatria laiemalt pole rahvus- ja turuliberaalsetele erakondadele, kes on valdava osa Eesti taasiseseisvusajast võimul olnud, eriti huvi pakkunud. Tõesti, kas pole kummaline!? Oleme väga palju ära teinud lastega peredele: tõstnud korduvalt toetusi, loonud rikkaliku vanemahüvitise süsteemi.

 

s1060

Oleme juba enam kui 15 aastat tagasi loonud töötuskindlustuse. Aitame tööealisi erivajadustega inimesi tagasi tööle. Aga kui seesama inimene on vanaks saanud ja abituks muutunud, siis ütleme, et edasine pole enam meie asi. Vaadaku ise, kuidas hakkama saab! Ehk siis tüüplauseks on: hooldekodude eest vastutab omavalitsus. Eakate hooldus, hooldekodude ja hooldushaiglate teema, samuti see, kuidas abistada eakaid kodus – avahooldus, eakate päevahooldus jne. pole eriti huvi pakkunud. Seda kinnitab seegi, et üks väheseid peatükke, mis sotsiaalhartas praeguseni ratifitseerimata, on just eakate toimetulek, nende eluase, elamistingimused.

Kummaline, et meie riigis on seadusega pandud  abivajaja hooldus ta perele – lastele, lastelastele. Muidugi hoolivad lapsed oma vanematest, kuid kui ka nende varaline seis seda ei võimalda? Tegelikult ei tohiks laste ja lastelaste varaline seis üldse asjasse puutuda. Ja enamikus Euroopa riikides see nii ka on.

Riigikogus esinenud geriaatriadotsent Kai Saks on alati toonitanud, et eakaid tuleb hakata kohtlema iseseisva täiskasvanud inimesena, ka rahalises mõttes.

See on eneseväärikuse küsimus ja meil ei tohiks tekkida hirmu vananemise ees.

Paljudes riikides on tervisekindlustuse kõrvale loodud hoolduskindlustus, mis tagab eakatele inimväärse elu ja tema lähedastele kindlustunde. Umbes nii nagu on loodud töötuskindlustus. See on üks võimalus. Praegu peame otsustama, kas küsimus lahendada seda- või teistpidi.

 

Palju rääkinud, vähe teinud

Kõik aga saab alguse koduhooldusest. Ja siia oleks oluliselt rohkem raha vaja, sest esmalt peaks kindlustama vanuril kodus võimalikult kaua elada. Siin on vaja koduabi ja õendusabi, kodukoristamisest kuni haavandite eest hoolduseni. Näeme, kuidas aktiivravihaiglas vanainimest ravitakse, pannakse liigeseproteesid, ravitakse kroonilisi haigusi. Siis aga suunatakse nad koju, kus abi enam pole. Nad on näljas, janus, neil tulevad lamatised. Heal juhul on nad õige peagi haiglas tagasi, või siis juba teises ilmas. Ja aktiivravipäev on mitu korda kallim kui kodune abi. Meil praktiliselt järelravi puudub. Haigete ja nende omaste jooksutamist hooldushaigla õendusosakonna, kodu ja vanadekodu ning jälle õendusosakonna vahet on lihtsalt hale vaadata.

Oleme nii palju rääkinud omastehooldusest kodus, aga nii vähe ära teinud. Ei oskagi välja arvestada, kuipalju maksab rahas see, kui lähedane jääb koduseks – kedagi hooldama. Töö- ja rahakaotus, meeletu depressioon, abitus, oskamatus. See kõik on laiem peatükk. Ka on ääretult piinlik tõdeda, et kui vanainimesele lõpuks see hooldekodu leitakse (sageli masendavates remontivajavates hoonetes), ei suuda tema pension katta isegi poolt hooldekogu kohamaksust. Kui lastel pole seda raha, tuleb kerjata omavalitsuselt.

 

Rahaliselt iseseisvad eakad

Peame liikuma sinnapoole, et eakas oleks ka rahaliselt iseseisev.  Ma tõeliselt imestan, kuidas ajakirjandus peab Keskerakonna ideed pensioneid tõsta populistlikuks häälteostmiseks. Reformierakonnalt kuuleme, et see oleks riigi raha raiskamine ja illusioon. Tõstsime pensione aastate eest, kui olime võimul, 40% vähem kui 2 aasta jooksul.  See oli väga suur tõus, ja kui seda poleks tehtud, oleksid pensionid praegu palju väiksemad.

Reformierakond lubas  topeltpensioni, kuid võimul olles paaril aastal külmutas indekseerimisest tuleneva pensionitõusu ja mõnel aastal vähendas seda. Piinlik petmine! Ainult indekseerimisest tuleneva pensionitõusuga saame rahul olla alles siis kui meil on pension tõstetud muu Euroopaga võrreldavaks.

Peame omastehooldamise võtma solidaarsemalt ühiskonna õlgadele, sest vananeva rahvastikuga riigis on see möödapääsmatu. Me kõik jääme vanaks!

Hea oleks teada, et me saame elu lõpuni ise hakkama, aga see ei pruugi õnnestuda. Aidakem siis neid, kes meie abi vajavad!

 

[esiletõste]   Kummaline, et meie riigis on seadusega pandud abivajaja hooldus tema perele - lastele, lastelastele. Muidugi hoolivad lapsed oma vanematest, kuid kui ka nende varaline seis seda ei võimalda?

[fotoallkiri]  Paljudes riikides on tervisekindlustuse kõrvale loodud hoolduskindlustus, mis tagab eakale inimväärse elu ja tema lähedastele kindlustunde. Umbes nii nagu on loodud töötuskindlustus. Pildil omaste hooldaja Eda Peedu.

 

MARIKA TUUS-LAUL,  Riigikogu liige, Keskerakond

 



Viimati muudetud: 21.03.2018
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail