Kas sina müüksid kodus oma kaevu ära?

JÜRI RATAS,      08. oktoober 2003


Tallinna võim üritab veehinda kontrolli all hoida

Vägisi püüab meedia jätta muljet, et pealinna veehinna tõusus on süüdi võimulolev koalitsioon. Keegi aga ei taha mäletada, et piltlikult öeldes müüs kogenematu poliitik ja uljas linnapea Jüri Mõis pealinlaste kaevu inglastele maha, kes ehitavad oma firma loomulikult üles kasumiteenimisele.

Viimasel ajal on meedias rahvast kõvasti vihale aetud juttudega sellest, kuidas Keskerakond ei täida oma valimiseelset lubadust hoida veehinda kontrolli all. Vägisi püütakse jätta muljet, et hinnatõusus on süüdi linnas võimulolev Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioon.
Keegi aga ei taha mäletada, et piltlikult öeldes müüs kogenematu poliitik ja uljas linnapea Jüri Mõis pealinlaste kaevu inglastele maha, kes ehitavad oma firma loomulikult üles kasumiteenimisele.
Pole vaja nutta. Üritame päästa, mis annab - hinnatõus ei tule järsk, vaid lauge. Selles lepiti Tallinna Vee uute omanikega kokku kohe, kui valijate tahte tulemusena pealinnas võimule tulime.

Veefirmale jõuga kohta kätte ei näidata
Mulle üldse ei meeldi, et praegusele linnavalitsusele heidetakse ette abitust suhtlemisel AS Tallinna Vee välisinvestoriga. Tahetakse kangesti, et linnavõim hoiaks hinnatõusu ära, tegutseks jõulisemalt ning näitaks veefirmale koha kätte. Keskerakonda süüdistatakse otsesõnu oma valimislubaduse "Hoiame veehinna kontrolli all!" täitmata jätmises.
See ei ole kaugeltki nii. Inimesed nii Võrus kui Valgas kui Saaremaal, eriti aga pealinnas peaksid mõistma, mis juhtub sinu perega siis, kui sa müüd näiteks oma kaevu naabrimehele maha. Ja siis maksad iga ämbritäie eest talle täie rauaga. Eks katsu temaga "hinda kontrolli alla hoida"! Kerge on seda võimatut asja nõuda ka linnavalitsuselt.
Rahvusvahelise suurfirmaga, kes on AS Tallinna Vesi enamusaktsionär, ei saa asju ajada jõupositsioonilt. Suhted veefirma omanikega kinnitati 2001. aastal, kui kuulsusrikas ja mäletamisväärne nn seitsme päkapiku linnavõim eesotsas isamaaliitlase Mõisaga erastas sinnamaale linnale kuulunud Tallinna põhilise vee- ja kanalisatsiooniteenuse tootja Inglise vee-ettevõttele International Water UU-le.

Puhta vee eest tuleb ka maksta
Jah, investeeringuid Tallinna Vesi vajas. Sest tahame juua puhast vett ja rajada tänase päeva nõudmisi rahuldava suurlinliku veesüsteemi. Vale oli müüa enamusaktsiad, millega linn kaotas firmas reaalse kontrollõiguse.
Siinkohal võiksingi poliitilise abilinnapeana ja keskerakondlasena esitada kahjuks retooriliseks jääva küsimuse: miks valijad nii sageli eelistavad kogenematuid ja oskamatuid, reaalsest elust kaugel seisvaid ja seetõttu tihti ebareaalseid otsuseid tegevaid poliitkuid? Alles siis, kui saate postkasti üürikviitungi enneolematu veehinnaga, haarate peast ja ründate parasjagu võimul olevaid linnajuhte.

Hinnatõus küll, kuid mitte nii ehmatav
Jaanuaris 2001 sõlmitud ja Jüri Mõisa allkirjaga Tallinna linna ja AS Tallinna Vesi vahel sõlmitud teenuslepingus on kirjas veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise tariifide kriteeriumid. Need näevad ette veehinna 54-protsendilise tõusu aastaks 2006.
Praeguse linnavalitsuse arvates oli kokkulepitud hinnatõus liialt järsk. Nagu rahulolematutest häältest juba kuuldagi, on see elanikele vastuvõetamatu. Seda kõike ette nähes algatasime välisinvestoriga läbirääkimised juba eelmise aasta kevadel. Meie eesmärk oli hinnatõusu leevendamine.
Läbirääkimistel suutsime tõestada, et veehinnaga on nn Mõisa-lepingus üle pingutatud ning elanikkonnaga ei ole üldse arvestatud. Sõlmisime uue lepingu, millega aastaks 2006 planeeritud hinnatõus vähenes tervelt 20 % ja seegi lükkus edasi aastani 2010. Kusjuures tänavu ettenähtud 3,8-protsendiline hinnatõus jäi uue leppe alusel üldse ära. See muudatus tähendab linnaelanikele lähiaastatel 36 miljonit krooni kokkhoidu.
Seaduse järgi kehtestab vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna valla- või linnavalitsus ning uus hind tuleb avalikustada vähemalt kolm kuud varem.

Veefirmal on õigus linna karistada
Kui linnavalitsus ei lähtu eelnevate lepingutega võetud kohustustest, oleks tegemist kokkuleppe olulise rikkumisega koos sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega. Kui linn ei aktsepteeri hinnatõusu 23 krooni kuupmeetri eest, mida veefirma taotleb, siis muutub hinnatõusu leevendamiseks sõlmitud uus leping tühiseks ning AS Tallinna Vesi kohaldab esialgseid, Mõisa-valitsuse teenuslepingu järgseid hoopis karmimaid tingimusi. Sellist musta stsenaariumi ei saa me lubada.

Tallinnas vesi odavam kui mujal Eestis
Kui võrrelda pealinna veehindu teiste linnadega, siis on see riigi üks madalaimaid. Veel odavam on vesi ainult Narvas. Tallinna leibkonna liikme netosissetulek aga oli eelmisel aastal teiste linnadega võrreldes kõige kõrgem - 3146 krooni, Narvas - 1939 krooni.

Vee kvaliteet pole kiita
AS Tallinna Vesi on viimase kahe ja poole aasta jooksul pealinna veemajandusse (uute ja vanade torustike ehitamine või rekonstrueerimine, abinõud joogivee parendamiseks ning keskkonnanõuete täitmiseks) investeerinud ligikaudu 500 miljonit krooni. Siiski ei rahulda joogivee kvaliteet kaugeltki. Sellega pole rahul ka linnaelanikud, mida näitas kujukalt ulatuslik veefirma klientide küsitlus. Uuring tõestas, et vee kvaliteedi ja puhtusega oli väga rahul ainult 15% küsitletutest, 39% olid pigem rahul. Ligikaudu iga teine tallinlane on oma veega rahulolematu. See hinnang näitab, et veefirmal tuleb veel palju head tööd teha.
Lõpuks arvutus, kui palju maksab neljaliikmeline perekond eesoleva hinnatõusu järel rohkem. Oleme võtnud aluseks keskmiselt tarbitava vee hulga inimese kohta kuus, mis on 2,5 kuupmeetrit ning hinnatõusuks 23 krooni kuupmeetri eest. Saame vastuseks 22 krooni kuus, mis ühe inimese kohta teeb 5 krooni ja 55 senti.

Kommunaalteenuste hinnad kontrolli all
Olulisim muudatus aga, mis hõlmab mitte ainult vee, vaid kõikide kommunaalteenuste hindu, on see, et käesolevast aastast alates vaatab linnavalitsus kommunaalteenuste hinnapoliitika üle kord aastas eelarvemenetluse käigus. Kui eelmised linnavalitsused on leppinud passiivse pealtvaataja rolliga, siis meie kavatseme oluliselt kaasa rääkida hindade kujundamises, seistes hinnavaidlustes linnarahva poolel.
Kui linnavalitsus võtab initsiatiivi, ei kirjutata enam lugemata alla mis tahes hinnatõusude taotlustele. Linnajuhid kaaluvad hinnatõusude mõju elanikkonna heaolule ning omalt poolt tehakse kõik, et suuremaid hinnatõuse ära hoida. Teisisõnu, nagu valimistel lubasime, ka teeme: hoiame kommunaalteenuste hinnad kontrolli all.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (6)