Uus ja vana ning uusvana

Ammuks see oli, kui vahetati valitsusi, tasuti teeneid meelepäraste neemede, mittetagastatavate laenude, roostetama lastud kullatünnide ja ka uute Eesti kroonidega… Loomi, sealhulgas ka piimaandjaid-võikooretootjaid, „evakueeriti“ lihakombinaatidesse ning tehnikat veeti metallide kokkuostu – võõrsile maha müümiseks …

Juba mu vanaema teadis oma tähelepanekutest rääkida, et iga uus on kunagine kohendatud või täiendatud vana. Isiklikest mälestustest meenub, kuidas lasksin rätsepal teha kallist, Soomest toodud riidest moekohase ülikonna. Sain seda vaid mõne korra kanda, kui vahetus mood – kadusid nn patšokid. Riputasin väärt rõivaeseme riietekappi ootele. Umbes veerand sajandi järel mood muutus, ja mul oligi varnast võtta taasmoodne ülikond (rätsep tegi sellele vaid uued, õhemad õlapadjad).

Või teine, hoopis kapitaalsem, näide. ENSV-s läks uusmaasaajate perioodil ühest hobulaenutuspunktist kaduma kaks seapõrsast. Kohalik miilits tundis oma piirkonna rahvast ning peagi leidis üles nii põrsad kui ka varga. Miilitsajaoskonnas protokolli kirjutamise ajal kukkus patune naisseltsimees halama ja hakkas hoopis miilitsaid süüdistama: et kuidas ikka teda kui vaest inimest kiusatakse, aga seda ei nähta, kuidas samal ajal külakurnajad ja võõra tööjõu arvel hästi elavad peremehed, kes veel saksa ajal püssiga ringi kolasid, nüüd vabalt liiguvad ja vaeseid edasi kurnavad. Neid süüdistusi juhtus kuulma ka tollase julgeolekuorgani töötaja ning pakkus kohe soodsat koostöövõimalust: süüalune aidaku avastada-paljastada kurjategijaid, organ aga päästab hädalise põrsavargusest. Mõne nädalaga oligi piirkond meestest hõre! 25+5 aastat mõisteti neilegi, kel polnud erilist vara olnudki, vaid kes olid vallavalitsuse korraldusel valvanud vintpüssi ja viie padruniga hobusesöödakuhilaid ja suuremaid sildu; või siis lihtsalt ei meeldinud pahateinu perele. (Läks minugi kadunud isa selle aktsiooniga 10+5 aastaks Krasnojarski krai metsi üles töötama.)

Ehk aitab see meenutus selgitada minevikus ja tänapäeval toimivate õigussüsteemide võimalikke järjepidevusi, mis vajavad ümberkohendusi?

JAAN VAHTRA, pensionär Tallinnast

Jaga |