Nädala juubilar PAUL-EERIK RUMMO 65

Ralf R. Parve,      17. jaanuar 2007


Praegune rahvastikuminister ja tuntud luuletaja Paul-Eerik Rummo sündis 19. jaanuaril 1942 Tallinnas. Ta omandas kõrghariduse Tartu Ülikoolis eesti keele ja kirjanduse erialal. Varasem töökogemus kätkeb endas nii kirjandustegevust kui ka avalikku teenistust – ta on tegutsenud vabakutselise kirjaniku ja kirjandustoimetajana, saanud 1986. aastal ENSV teeneliseks kirjanikuks, olnud 1987–1989 Kirjanike Liidu sekretär, pidanud Mart Laari esimeses valitsuses 1992–1994 kultuuri- ja haridusministri ametit, valitud Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu saadikuks ja pidanud parlamendis ka kultuurikomisjoni aseesimehe ametit. Rahvastikuminister on Paul-Eerik Rummo alates 2003. aastast.
Teadjad inimesed ja elulookroonikud kinnitavad, et minister Rummo armastab lugeda, meres ujuda ja vabas looduses ringi vaadata. Suviti püüab ta kogu pere kokku saada ja ära mahtuda oma väiksesse majja Hiiumaal.
Erakondlikult kuulub Paul-Eerik Rummo Eesti Reformierakonda. Enne oli ta Eesti Liberaaldemokraatliku Partei esimees selle loomisest alates 1989. aastal. Seda aega meenutatakse üsna koomiliselt, kuidas tal tuli pidevalt tõrjuda samanimelise Moskva partei ja tolle liidri Vladimir Zhirinovski lähenemiskatseid.
Paul-Eerik Rummo looming ja poliitilise elu otsingud on ilmselt üsnagi sarnased. Lugegem hinnanguid tema loomingu motiivide kohta ja võrrelge praeguste poliitilise elu probleemidega. Näiteks: sotsiaalne ummikolu, üha enam komplitseeruv ühiskond, institutsioonide eemaldumine inimesest süvendavad indiviidi üksindustunnet, aga ka meeleheitlikku vastupanu… ("Lumevalgus…lumepimedus". Loomingu Raamatukogu 1966).
1969. aastal kirjutatud ja lavastatud näidendis "Tuhkatriinumäng" arutletakse mõtleva ja tegutseva inimese püüet selgusele jõuda oma asendi suhtes ühiskonnas. Oma teistes draamateostes – satiirilises näidendis "Pseudopus" ja ühevaatuselises satiiris "Kotkast-Prometheust" – on käsitletud tähtsaid eetilisi probleeme, nagu süü ja lunastus, sotsiaalne vale ja silmakirjalikkus. Inimese igavesed probleemid, mis pole ka praegustel kuulsusrikastel aegadel kuhugi kadunud ja ka lahendust leidnud.
Kirjandusteadlane Silvia Nagelmaa hindab 1995. aastal ilmunud "Eesti kirjarahva leksikonis" Paul-Eesrik Rummot kõrgelt:
"R. luules on tähtsal kohal inimkonna saatus, sünnimaa-armastus, tõetaotlus; vale, silmakirjalikkuse ning tühja paatose eitamine."
Viimasel ajal on aga rahvastikuminister Rummo kõneteemaks olnud vanemahüvitis, lasteaiakohad, isa tähendus ja tähtsus, eesti keele õpe.
Millise hinnangu annab Reformierakond kirjaniku poliitilisele tegevusele? Igatahes 2007. a. Riigikogu valimiste parteinimekirjas asub Paul-Eerik Rummo 17. kohal.
Mida veel oskaks öelda? Ütelgu seda sünnipäevaline enda kohta ise – luuletuses "Epiloog: tempora mutantur" on kirjas:
Lõpuks oled ka ise üks imelik jõgi
Teades-teadmata,
Tahes-tahtmata,
Iseendaga ikka vist pärivoolu,
Olgu siis muuga kuis on.



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)