Parempoolne üliõpilaspoliitika töötab tudengite vastu

Tegelikkus on aga hoopis midagi muud. Väära arusaama allikaks on tõsiasi, et  üliõpilased ei aja enam tudengipoliitikat, vaid eelkõige ühe konkreetse erakonna poliitikat.

Miks tudengid riigikärbete vastu ei protesti?

Möödunud aasta juunis võtsid Riigikogus enamuses olevad parempoolsed poliitikud vastu teise negatiivse lisaeelarve, mis andis tõsise hoobi just noortele ja üliõpilastele. IRL-lasest haridusministri Tõnis Lukase algatusel ja peaminister Andrus Ansipi heakskiidul vähendati tudengite sõidutoetust aastas 720 krooni, võeti ära maksusoodustus õppelaenu-intressidelt ning ootamatult lõpetati ka õppelaenu kustutamine noortel emadel ja ametnikel, kes pärast õpinguid oleksid siirdunud tööle avalikku sektorisse. Mind hämmastab, miks oli tolleaegne Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) esimees Joonas Pärenson, kes on „puht juhuslikult" haridusministri erakonnakaaslane, oma sõnavõttudes tudengite kaitseks ülimalt tagasihoidlik ning nn protestiks süüdati ainult viis küünalt ülikooli ees.

Samal ajal olid „apoliitilised" tudengid millegipärast ülimalt kriitilised pealinna suhtes, kes on seisukohal, et Tallinna maksumaksja ei peaks kinni maksma mujalt tulnud üliõpilaste sõidusoodustusi ning et seda peaks tegema hoopis riik.

Tuletan siinkohal meelde, et Eesti üliõpilaskond ei teinud peaaegu piuksugi kevadel tehtud suuremahuliste riigikärbete suhtes, mis puudutasid rohkem kui 60 000 tudengit, kuid samas protestiti aktiivselt mõnesaja krooni pärast, mis puudutas tegelikult vähem kui 5000 üliõpilast. Kas pole see  silmakirjalik käitumine?

Politiseeritud üliõpilaskond

Üliõpilasena näen ja tunnen, kuidas Eesti üliõpilaskond on järjest enam politiseerumas.

Tudengid on juba ammu loobunud eetikast inspireeritud õilsatest ideaalidest ja eesmärkidest ning kõrgest moraalist kantud aadetest. Sellest on saanud tolmune minevik. Agressiivne parempoolne erakonnapoliitika on olevik ning tuleviku peale ei söanda siin hetkel enam mõeldagi. Ehk siis - kadumas on eetiline võitlus tudengite õiguste ja huvide eest ning selle asemel ajavad üliõpilasliidrid üha enam tudengite varjus mõne konkreetse partei hämarat poliitikat.

Nii esindab ka Joonas Pärenson Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) poliitikat. Seetõttu ei võetudki mullu juunis midagi ette tudengite kaitseks, sest lähtuti põhimõttelisest küsimusest: kuidas sa võitled erakonnakaaslasest haridusministri vastu? Levinud on seisukoht, et üliõpilasliidrid on küllalt kergesti äraostetavad ja ka mahamüüdavad ning nendega ei tasugi reaalses tudengipoliitikas arvestada.

Teadaolevalt on Tallinna linna vastastest protestiaktsioonidest osa võtnud ligi 250 inimest. Kuid arvestades, et Tallinnas õpib üle 30 000 üliõpilase, on see vaid kübemeke pealinna üliõpilaskonnast. Asjale lisab absurdsust veel ka see, et tudengeid, kes tulid Tallinna linna vastu protestima, lubati eelnevalt poole soodsamalt (vaid 75 krooniga) jõulupeole. Seega näib, et tegelikkuses meelitati noori piketile odava peopiletiga. Kas on see eetiline ja moraalne käitumine?

Järjest enam jääb mulje, et probleemi on kunstlikult suureks puhunud just üliõpilastest IRL-i noorpoliitikud Joonas Pärenson ja Getter Tiirik, mistõttu vastandumine tänase linnavõimuga on täiesti teadlik, sest IRL on Tallinnas opositsioonis.

Tallinn omade eest!

Tallinn kui üks Eesti ülikoolilinnu väärtustab tudengeid. Ehitatud on Tudengimaja, kus noored saavad korraldada üritusi. Tallinn maksab tublimatele õppuritele mitmesuguseid stipendiume (Poska stipendium, Tallinna Ülikoolis Tallinna linna stipendium, Eesti Mereakadeemias Pitka stipendium, Kunstiakadeemias Peterburi stipendium jne) ning linnaeelarvest toetatakse projektipõhiselt noorte- ja üliõpilasliikumisi ning nende erinevaid projekte. Tallinna sõnum on lihtne: Tallinn seisab Tallinna tudengite eest!

Riik võtku vastutus

Mittetallinlastest tudengite eest peavad seisma riik eesotsas Ansipi valitsusega ning omavalitsused, kuhu tudengid on sisse kirjutatud. Täpselt, nagu see on näiteks Soomes. Vastasel juhul valitseks tallinlastest tudengite suhtes ebavõrdne olukord. Nimelt, sest nemad saaksid abi ainult Tallinna linnalt, kuid üliõpilased, kes on sisse kirjutatud väljapoole pealinna, saaksid toetust lausa kolmest allikast: esiteks, riigilt igakuist toetust kojusõiduks; teiseks, toetusi kohalikust omavalitsusest, kuhu nad on sisse kirjutatud; kolmandaks, Tallinna maksumaksjate arvelt. On õiglane, et üliõpilane, kes on väljastpoolt pealinna, saab toetust samamoodi nagu tallinlane ehk oma kohalikust omavalitsusest, kus elatakse, ning vajaduse korral veel ka riigilt.

Tudeng registreerugu tallinlaseks

Tallinn aitab vastavalt oma võimalustele kõiki tudengeid. Kuid kahjuks mõjutavad riiklikud maksutõusud ka meie pealinna tegevust. Uus aasta tõi meilegi nii kütuse- kui ka elektriaktsiisi tõusud. Kõik see mõistagi mõjutab ühissõidukite kasutamise hindu. Loomulikult tahab Tallinn kõiki aidata, kuid iga omavalitsus peab kõigepealt hoolitsema ikka oma kodanike eest, ning alles seejärel toetatakse võimaluse korral ka teisi. On ju iga isa-ema mureks hoolitseda alguses ikka oma laste kõhutäite eest ja alles siis vaadata, kas ka teistele midagi üle jääb. Eriti veel olukorras, kus Tallinn ei ole riik, mille kohustuseks on vaadata, et kõigil tema alamail oleks hea elada.

Kui tänane Tallinnas õppiv tudeng soovib saada soodustusi Tallinnalt, siis on selleks lihtne ja seaduslik lahendus: ta peab ennast registreerima tallinlaseks. Tudeng võib ennast sisse kirjutada nii oma ühiselamutuppa kui ka üürikorterisse. Kui on olemas kehtiv üürileping, siis ei ole sissekirjutuseks tarvis isegi korteriomaniku nõusolekut.

Noored IRL-lased Pärenson ja Tiirik ei tohiks kuritarvitada üliõpilastelt saadud usaldust ning ajada üliõpilaste esindajatena ühe partei poliitikat, vaid hoopis kaitsma ja seisma tudengite huvide eest.

Üliõpilasena sooviksin, et Eesti Üliõpilaskondade Liit ja Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlaud suunaksid tähelepanu ja pahameele hoopis Vabariigi Valitsuse tegevusele, kes on rakendanud hoolimatut poliitikat üliõpilaste suhtes. Just sellise hoolimatu ja jõhkra tegevuse vastu oleks tudengitel vaja kaitset ja toetust. Tallinn seisab jätkuvalt ja vankumatult pealinlastest tudengite eest!

SIRET KOTKA, Tallinna Ülikooli politoloogia magistrant, Tallinna noortevolikogu liige

[fototekst]  PIKETT: 2009. aasta lõpus toimus kesknoorte eestvedamisel mitu valitsuse tudengivaenuliku poliitika vastast piketti. Foto: Indrek Veiserik

Jaga |