Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Nädala juubilar: Rein Maran 75

Rein Ratas,      13. september 2006


Täna, mihklikuu 13. päeval saab 75-aastaseks Rein Maran. Mees, kes tunneb võrratult hästi loodust, eriti ja eeskätt aga selle dünaamikat. Miks ja kuidas ühe arenguahela üks lüli sulgub ja teine algab? Miks see elusolend käitub just nii ja mitte teisiti? Miks see herilasepesa on siin ja mitte mujal? Ida ja lääne kultuuride sünergias näeb ta suurepärast tervikut, milles surm on elu lahutamatu osa. Loodusvaatleja töises pühendumuses annab ta seejuures oma tõlgenduse ja väärtushinnangu. Oma tervikarusaama loodusest on ta põiminud inimese tema kunagiste ja tänaste tegude, rahvausundi ja muusika kaudu.

Rein Maran on poeet, kes teadjamehena laulab lugulaulu loodusest. Vaadakem vaid tema varasema loomeperioodi üht parimat loodusfilmi "Tavaline rästik" (1978) või täie vaardi ja väega edasi kestva töö üht viimast suurt filmipoeemi "Eesti kotkad" (2005). Kaadritesse on jäädvustatud ka seda, mis juba on kadunud või kadumas – loodusfilm "Tutkad" (1976). Rein Maran on olnud sõnumitooja looduse vägevusest ja haprusest, tema seostest ja asendamatusest. Eriti oluline oli selle filmikeele mõju lähimineviku suletud ühiskonnas. Rein Marani filmid tõid loodussõnumit inimese südamesse ja innustasid isamaalisteletegudele.

Tugeva ja eesmärgikindla inimesena on ta oma elus olnud mitmete rollide kandja – pereisa, looja (üle 100 erizhanrilist filmi, sh 5 mängufilmi), administraator (1989–1993 Eesti Kinoliidu juhatuse esimees, on Eesti Rahvuskultuuri Fondi juhatuse liige jm), õpetaja (1996–2005 Tallinna Ülikooli filmi ja video õppetooli juhataja, professor; praegu on Balti Filmi- ja Meediakooli õppejõud). Rein Maran ei ole jäänud Suureks Solistiks. Tema ansamblis on tegutsenud Virve Aruoja, Jaan Tooming, Lennart Meri, Urmas Sisask, Tõnu Talpsep, Tuule Kann, Mikk Sarv, Priit Pedajas ja paljud teised. Tal on õpilased, kes teda kiidavad ja kindlasti ka tema tööd jätkavad.

Tartus kooliõpetajate peres sündinud ja Tallinnas keskhariduse saanud noore mehe haridustee katkestas stalinlik repressioon – 25 aastat Gulagi. Hrushtshovi sula tõi vabanemise. Järgnes töö kaevurina, elektrikuna, vedurijuhina, insenerina, teadusfilmi ja -foto labori juhatajana. Ta oli omal ajal suuri laineid löönud fotogrupi STODOM üks asutajaid. 1972. a lõpetas Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi. Cum laude lõputööks oli "Okaslinnus", mis üleliidulisel filmifestivalil sai peaauhinna kui parim populaarteaduslik film. Ta on teeneline kunstitegelane, talle on antud riiklik preemia (1987), Eesti Kultuurikapitali elutöö preemia (1996), Erich Kumari looduskaitsepreemia (1991), Karl Ernst von Baeri medal (1984), Väike ja Suur Looduskaitse märk (1979, 1984) ning Valgetähe orden (1999). Eesti Entsüklopeedia jt korraldatud avalikul konkursil valiti ta sajandi 100 suurkuju hulka.
Poeg Tiidu arvates on ta isa loojana kui ketserist poeet, teostusviisilt aga kui teadlane ja insener.

Viimati muudetud: 13.09.2006
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail