Uus valitsus: raha ja rikkuse asemele rahvuslik ühtsus

 Ja Kallo jätkab: „Bluff paistab aga läbi alates sellest, et AK otse-eetris on Ansipi hääles nutuklomp ning tema senise kindlat punkti puuriva silmavaate on asendanud hüplev pilk, kust vaatab vastu mingi seletamatu hirm.“

Ansipi kehakeel muutunud

Nii see tõepoolest on. Peaministri kehakeel on silmanähtavalt muutunud. Et endisest silmagi pilgutamata enesekindlast raudmehest Ansipist on saanud hirmunud inimene, kes ei sobi enam liidriks, seda ei suuda reformistid isegi veel uskuda. Oravad ei näe, et nad pole enam valitsuse juhtpartei – valitsust ju enam pole. SDE juht Pihl on öelnud, et kahetsusväärselt ei soovi peaminister järgida Euroopa poliitilist tava ja koalitsiooni lagunedes koos valitsusega tagasi astuda. Kuna Pihl kasutas poliitilist politseid seekord mitte Keskerakonna ja Rahvaliidu, vaid  Reformierakonna vastu (politseiprefekt Otsalti kinnivõtmine), on selge, et Ansipi päevad on loetud.

Kuna Ansipile ei ole jäetud enam tegutsemisvõimalust, räägivad kõik parteid lahtise tekstiga uutest koalitsioonidest. Ka president Ilves on sellele vihjanud ja ta ilmselt teeks heameelega uue valitsuse moodustamise ettepaneku Jüri Pihlile. Eelkõige nähakse millegipärast valitsust, mis koosneks SDE-st, IRL-ist ja Keskerakonnast. Ja küsitakse: miks mitte sinna võtta ka rohelisi?

Kuid olgem ausad – Keskerakonda on vaja sinna ainult häälte pärast ja ka rõõmu pärast opositsioonist valitsusse tõusta. Keegi ei räägi, et Keskerakond peaks olema koalitsiooni juhtpartei, rääkimata peaministri koha saamisest. Miks peaks siis Keskerakond üldse koalitsiooni minema? Kuigi – kui koalitsiooni astuks Reform ilma Ansipita  ja koalitsiooniga liituks ka Rahvaliit, siis olekski tegemist  ju rahvusliku ühtsuse valitsusega, mille idee Keskerakond eelmisel nädalal välja käis ja millest Kesknädal eelmises numbris kirjutas.

Sotsid lõid selja sirgeks

Tunnistame: isegi Kesknädal ei uskunud, et sotsid koalitsioonist ka tegelikult minema kõnnivad. Igal juhul oli nende käik ootamatu – olid nad ju just päev varem peaministrile umbusaldamisel igavest truudust vandunud. Kuid ootamatult lõpnud  koalitsioon võib avada Eesti poliitikas uue värava, kust seni läbi mindud ei ole: SDE ja IRL asuksid esimest korda koostööle Keskerakonnaga.

Kriisiaeg peaks meie hinnangul jäämurdmist igatahes soodustama.

Ka Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ütles, et esmaspäeval avalikustunud uuring kinnitab vajadust suurema koalitsiooni järele. Toobali sõnul näitab Reformierakonna toetuse järsk langus lühikese aja jooksul, et valijad ei kiida heaks valitsuserakondade keskendumist omavahelisele arveteklaarimisele. Toobali hinnangul on  Reformierakond küll suurima fraktsiooniga erakond Riigikogus, kuid peaministriparteina jätkamiseks puudub tal juba rahva mandaat. Samuti küsib Keskerakonna peasekretär: kas Eestit võib juhtida kahe osapoolega vähemusvalitsus, kui valitsevate erakondade seisukohtadega ei nõustu 73% Eesti kodanikest?

“Reformierakonnal ja IRL-il ei õnnestu toetuse langust sel korral välja vabandada ebapopulaarsete otsustega – toetuse langust põhjustab see, et maikuus olulisi otsuseid ei langetatud, kriis süvenes, tööpuudus suurenes, kuid valitsuserakonnad keskendusid  valimisvõitlusele,” ütles Toobal.

Keskerakond on arvamusküsitluses jätkuvalt esikohal. Tõde aga  selgub 7. juuni valimistel, millest Toobal loodab oma erakonnale head häältesaaki.

Savisaar: vähemusvalitsus pikendab kriisi

Edgar Savisaare sõnul Ansipi vähemusvalitsus vaid pikendab majanduskriisi.

Savisaar peab kahetsusväärseks, et Ansipi valitsuse kärped tulevad eeskätt väiksema või keskmise sissetulekuga inimeste arvel. Samuti peab Savisaar vähemusvalitsuse ideed majanduskriisi ajal juhtimise jaoks sobimatuks.

“Ma ei mõista, kuidas reformierakondlased kujutavad ette, et suudavad korraga suruda läbi Riigikogu enamusele vastuvõetamatuid otsuseid – omamata parlamendis häälteenamust. Tulemuseks on, et iga punkti üle tuleb pidada eraldi läbirääkimisi ning mingist paindlikkusest või operatiivsusest ei saa enam rääkida,” ütles Savisaar.

Savisaar on teatanud, et riigieelarve seisukohast väheoluline, kuid eakatele põhimõtteliselt tähtis matusetoetus oleks tulnud jätta puutumata. Samuti ei näe Savisaar põhjust, miks peab palgakärpeid alustama just õpetajatest, politseinikest, päästeametnikest ning teistest väiksepalgalistest, samas jätkates kõrgepalgalistele riigiettevõtete juhtidele enam kui kuuekordse keskmise palga maksmist.

“Pole võimalik, et riigiaparaadis ei ole enam kusagilt mujalt võtta kui õpetajate niigi napist palgarahast. Pole võimalik, et raskel ajal tuleb anda hoop päästjatele ja politseiametnikele,” ütles Savisaar.

Keskerakond esitas kõigile Riigikogus esindatud erakondadele ettepaneku laiapõhjalise kriisikoalitsiooni moodustamiseks, eesmärgiga kaasata kõik Eesti poliitilised jõud praegusele majanduskriisile ning eeskätt kiiresti kasvavale tööpuudusele pidurit panna.

Tuulikud ei hoia IRL-i ega Reformi lõpmatuseni võimul

Seda, et kõik erakonnad vastaksid keskide ideele positiivselt, Savisaar ei usugi.

“Pole mingi saladus, et Reformierakond lähtub alati sellest, mis paistab neile kasulikum enda erakonna ja huvide seisukohast. Usun siiski, et nii Reformierakonnas kui ka IRL-is nähakse, et õhukese vähemusvalitsusega kaugele ei jõua ning kiiresti edasi ei liigu. Muidugi võib tuuleparkidele lisaraha leides osta mõneks ajaks roheliste hääli, kuid ka tuulikuid ei saa lõpmatuseni rajada selle nimel, et võimul püsida,” ütles Savisaar.

Keskerakond on öelnud, et uue koalitsiooni läbirääkimistel tuleks võtta eelduseks, et uue valitsuse peaminister ja rahandusminister on apoliitilised eksperdid, kes tulevad väljastpoolt erakondi. Eelmise kesknädala „Eesti Päevalehes“ kirjutas sotsioloog Juhan Kivirähk, et ka see pole hea idee. Viimastel päevadel on Rahvaliit andnud nõusoleku koalitsioonikõnelusteks, mis aga ei pruugi kergelt sujuda. Sisuliselt läheb poliitiline establishment valimistele vastu majandus- ja valitsuskriisis vappuva riigiga.

URMI REINDE

urmi@kesknadal.ee

Jaga |