Möödanikku riburada rehitsedes

 Lihakombinaadid ja metallikokkuostupunktid tõidki õnne õuele: žigullid vahetusid mersudeks, põldude võsastamine vabastas tülikast künnitööst, metsavahtide kaotamine kõrvaldas „auusate" järele nuhkimise, välisinvestoritele tee sillutamine lasi sokutada oma töö teiste kaela. Klassiku sõnu ümber öeldes: „Litsid mehed need Maarjamaa mehed!" Kogu Euroopa kiitis ja kiidab meid, ja enamgi veel!

Kaan imevat ennast täis mõne tunniga, inimene vajab pidevat täiendamist. Veel on jäänud vara, mida halvaks peremeheks muudetud riik ei vaja, mis aga sobib ja lausa kutsub elamist elavdama. Loomulikult ja loogiliselt ikka demokraatia piires. Kroon kui tarbetu - hakkmasinasse! Põhiseadus - remonti! Töötud, kellele siin ei meeldi, - välismaale! Poliitikutele - palka juurde!

Ühe ööga kadus Pääsküla raudteejaama vastast viis allmaakaevu metall-luuki. Taolisi kaeve leidub tänavatel ja õuedes oli kui palju. Nende all on kilomeetrite viisi metalltorusid ja kaableid! On jäänud sadade kilomeetrite viisi raudteid relsside ja rööpanaeltega.

Punaparunite soosingul veeti siia kõikvõimalikku. Ajab naerma, kuidas tollal metsavahid valvasid metsi, puitu aga veeti sisse Karjalast; kuidas Pärnu ja Viljandi raudteele pandi kergete relsside asemele raskemad; kuidas eluasemetesse veeti petroolilampe asendama elektrijuhtmed; kuidas parandati maid, mida nüüd enam ei vajata; kuidas ehitati elamuid, teid, vabrikuid - nagu elataks igavesti.

Kullamüügiga läks, jah, veidi kiirustades. Praegustes hindades saanud endise 10 tonni eest praegu 30 tonni hinna. Eesti rahvas aga, kui teda vajalikul kursil hoida, on mõistev. Pole siin enam Mahtra ja Anija meestele omast paristamist, kes ristirüütlitele järgnenud investorite/tööandjate jagatud kupja- ja aidameheameteid ei osanud küllaldaselt hinnata ega turjale/seljale „patsutamisi" tunnustusena võtta.

Savisaar tegi andestamatu vea, kui allus „lindiskandaaliks" ristitud mürale ja ametist tagasi astus. Nüüd keegi ei astu, isegi mitte Eesti krooni kompromiteerimise pärast, rääkimata majandusliku allakäigu ja tööpuuduse riiki lubamise pärast. Kui poliitik ei tea, mida suust välja ajab, ja kardab seda plära-lära hiljem lindilt kuulda, siis, minnes sellist tõbe eetikaga ravima, on loomulik endale peale lasta.

Nüüd 20 aastat vanal rasval küpsenud vabariik käes: poliitkismad, inimestel aastakümnete pikkused laenud, tööpuudus, põllumajandussaadusi tootvast ja eksportivast maast on kujundatud võõrsil kasvatatud viljast ja isegi sibulast elatuv maa. Oma pank nimeliselt oli, aga raharinglust korraldama ja raha välja vedama palgati välispanku.

Mida olulist peale söötide, läbiraiutud talumetsade, vanametalli, võltsmoraali, vapi ja hümni ongi jäänud? Kauaks sedagi.

Minu vanematel oli 1925. aastal alustamiseks hobune ja lehm. Harkader, karuäke, labida- ja rehavarred, reejalased, vankrirattad, rõivad ja pastlad tehti talveõhtutel ise. 13 aasta pärast oli tares 4 last, tallis 3--4 tööhobust, laudas 18 lüpsilehma (rohkem ei mahtunud), 2 emist peekonite tootmiseks. Rääkimata Deering- ja ETK-põllutehnikast ning rahast pangas. Midagi ei ostetud laenu eest. Pidev turg Inglismaal, Saksamaal, Venemaal neelas kogu toodangu, mis oma tarbest üle jäi. Riigis olid valitsejad loonud kindla turukorra -- soositi tootmist, edendati ühistegevust. Isegi kaltsud, lambanahad, seakarvad ja hobusejõhv osteti kodudest kokku. Mäletan, kuidas igal talul oli laut, ait, kelder, sahver... Okupandidki ei suutnud neid jäägitult tühjendada, jätkus kotipoistelegi.

Täna, õitsenguajal kuuleme, et meie leivahind sõltub Venemaa viljasaagist ning piimaliitri ja lihakilo maksumus impordist. Ärgu valetatagu, et maailmaturg ja euro ja liberalism...

Pole rahanduse asjatundja, kuid valvsaks muudab Eesti kroonide kiire hekseldamise vajadus. (Käibelt kõrvaldatud rublade taaskäibesse müük juba näitas tehinguid „eesti moodi".) Eurokalkulaatoriga kaasas olnud tervituses mainib rahandusminister: „Kroon on Eestit tänuväärselt teeninud 18 aastat. Meil on aeg vaadata tulevikku, sest 1. jaanuaril võtame me kasutusele euro." Sest!?

JAAN VAHTRA, Tallinn

Jaga |