Valitsus taotleb kollektiivlepingu ühepoolset muutmist

Äsjase suure majanduslanguse ajal sündisid Eestis need kokkulepped harva, aga viimasel ajal on jälle olnud edasiminekut. Lepingutega on kaetud kogu energeetikasüsteem, lepingud on bussifirmadel, Tallinkil, rääkimata varasematest kokkulepetest. 23% kogu meie töötajaskonnast on kollektiivlepingutega kaetud, mis on Ida-Euroopa riikide kohta päris hea. S.t töötajate ja tööandjate vahel on kokku lepitud töötasu osas, töö- ja puhkeaja, puhkuse jpm töötingimuste suhtes. Kollektiivleping kehtestab tavaliselt individuaalsest töölepingust soodsamad tingimused.

On täiesti uskumatu, et Eestis, tänases EL-i ja ILO (Rahvusvaheline Tööorganisatsioon) ühes liikmesriigis, ilmub parlamendis järsku töölaudadele seaduseelnõu, mis annaks tööandjale võimaluse ühepoolselt tühistada kehtiv kollektiivleping, niiviisi vabanedes varem kokku lepitust ja jättes lubatud kohustused täitmata. Seletuskirjas leitakse, et selline regulatsioon polevat majanduslikult mõttekas, sest piiravat ettevõtlusvabadust ja lepinguvabadust.

Kummaline on ka see, et kollektiivsete töösuhete reform (kollektiivlepingu seadus, kollektiivse töötüli lahendamise seadus jt) kuulub praeguse valitsuse tööplaani! Nüüd soovitakse ülima kiirusega juba ette ära muuta vaid üht punkti, mis on aga kahjuks sisult sedavõrd ulatuslik, et tõmbaks kriipsu peale aastate jooksul saavutatule. Kui lepingut võib suvaliselt tühistada, siis polegi ju lepingu järele enam üldse vajadust. Kahju on sellest, et asju on aetud tagatubades, tööturu osapooli kaasamata.

Ametiühingute Keskliit rõhutab oma arvamuses, et demagoogiline on eelnõu väljatöötamise põhjendamine viitega Põhjamaade tööõigusele. On üldteada, et Skandinaavia riikides on enam kui saja aasta jooksul sügavalt juurdunud sotsiaalpartnerluskultuur, kus töösuhteid reguleeritakse suuresti just kollektiivlepingute, mitte normatiivaktide abil. See tagab kollektiivlepingute sõlmimise järjepidevuse. Eestil puudub võrreldav praktika, mis tähendab, et eelnõu seletuskirjas on võrreldud võrreldamatuid. Vaikitakse maha ka õiguskantsleri kirja need seisukohad, kus viidatakse vajadusele tagada töösuhete stabiilsus ja arvestada kollektiivlepingu tingimuste jätkumisega ka pärast lepingu lõppemist.

Ametiühingute Keskliit saatis pöördumise ka Toomas Hendrik Ilvesele, paludes presidendil vajadusel sekkuda Riigikogu õiguskomisjoni algatatud kollektiivlepingu seaduse muutmise protsessi.

Selgituseks veel, et siiani pole kordagi ilmnenud olukorda, kus aastaid tagasi sõlmitud kollektiivleping oleks tekitanud mõnele ettevõttele nii suuri raskusi, et seda oleks vaja erakorraliselt üles öelda.

Lisaks kõigele kogeme taas, et dokument, mis peaks arutusel olema sotsiaalkomisjonis, sest töösuhete reguleerimisega tegeleb ju Sotsiaalministeerium, tahetakse läbi arutada õiguskomisjonis, kus siiski puudub vastav kompetents, ja kiirendatult see siis Riigikogu enamusega vastu võtta, nii nagu see oli ka mäletatavalt kurbi tagajärgi toonud töölepinguseadusega.

Keskerakonna fraktsiooni nimel leian, et eelnõu, mis annab tööandjale võimaluse ühepoolselt ja ilma põhjendamata lõpetada tähtajatuks muutunud kollektiivlepinguid, läheb vastuollu inimeste õiguskindluse põhimõttega. Meie fraktsiooni ettepanekut see seaduseelnõu menetlusest välja lükata valitsuserakondade saadikud loomulikult ei toetanud.

KESKMÕTE: Kui lepingut võib suvaliselt tühistada, siis polegi ju lepingu järele enam üldse vajadust.

MARIKA TUUS-LAUL, Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige

Jaga |