Kelle peas põleb müts

ELMAR SEPP,      26. mai 2004


Alati, kui Res Publica hakkab lokku lööma Tallinna probleemide üle, võib eksimatult ütelda – midagi on valitsusel endal häda riigi juhtimisega; Tallinna ümber kõva kära tehes püütakse lihtsalt inimeste tähelepanu riigi probleemidelt kõrvale juhtida.

Viimastel aegadel on volikogu Res Publica fraktsiooni esimees Kaupo Reede aina korrutanud, et Tallinn on pankrotis. 30. aprilli Äripäevas heietas sama juttu, ainult veel hullemates toonides, respublikaanist rahandusminister Taavi Veskimägi. Artikli lõpetas ta manitsussõnadega: "Tallinna juhtidel on aeg tulla mõistusele ja vaadata veidi selgema pilguga olukorrale otsa."
Sellest ütlemisest peaks härra rahandusminister küll ise juhinduma ja vaatama selge pilguga otsa Eesti riigi rahalisele olukorrale. Härra minister otsib olematut pindu Tallinna linnajuhtide silmas, kuid ei näe palki oma silmas. See palk on nõnda vägev, et ummistab ilmselt rahandusministri vaatevälja täielikult.
Majandusprofessor Olev Raju kirjutas Kesknädalas, et juba siis, kui valitsus esitas möödunud aasta septembris Riigikogule 2004. aasta eelarve projekti, parafraseeriti Hamletit, ja nimelt: "Midagi on mäda Eesti riigis."
2004. aasta I kvartali laekumised riigieelarvesse kinnitavadki kõige halvemaid kartusi. Esimese kvartaliga (25% aastast!) täitus eelarvest vaid 20,36%. See näitab, et 2004. a on ilmselt esimene aasta, mil valitsuskoalitsioon on sunnitud tunnistama, et nende koostatud eelarve on vale.
Võrdluseks: 2003. aasta eelarvest oli 1. aprilliks laekunud 24,04%. Seega on juba esimese kolme kuuga laekumiste mahajäämus nii suur, et 2004. aasta eelarve alatäitumise ärahoidmiseks peab tulema lausa imeline II poolaasta.
Mured kasvavad veelgi, kui vaadata laekumiste struktuuri. Kui kõrvale jätta sihtsuunitlusega sotsiaalmaks, on eelarve suurimaks tuluartikliks käibemaks. Sellest on aga laekunud kolme kuuga vaid 21,4%.
Ilmselt oli õigus neil, kes väitsid, et eelarvesse planeeriti käibemaksu ülelaekumine. Ka aktsiiside laekumise 20,59% teeb muret. Eriti hull on lugu kavandatud 5,4 miljardi krooni välisabiga. Sellest on kolme kuuga kätte saadud vaid 3,5%! See protsent kindlasti kasvab pärast Eesti astumist euroliitu, kuid kolmandik, kui mitte pool, jääb ilmselt saamata. See aga on oma kaks miljardit krooni!
Nüüd on selge, miks ei eralda riik raha Tallinna munitsipaalehituseks, miks ei anta raha linna läbivatele riigi magistraalteedele, miks lükati linna kaela munitsipaalpedagoogide palgatõus. Tänu mõistlikule ja kokkuhoidlikule linnajuhtimisele tuleb Tallinn omadega toime.
Kuid parafraseerides Tallinna linnavolikogu respublikaanide fraktsiooni juhi Kaupo Reede sõnu, saaks tõdeda: "Eesti riik on pankrotis! Peaminister ja rahandusminister peaksid tagasi astuma!"

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (15)