Nädala juubilar BERNIE SANDERS 75

Ülaltoodust lähtuvalt tundub selliste tegelaste demagoogia, kes Edgar Savisaart tema 66 eluaasta juures järjekordseks peaministriametisse tõusmiseks „liiga vanaks“ sildistavad, lihtsalt naeruväärne.

Just Sandersist oleks pidanud saama USA president

Nii minu, ja usun, et ka mitmete teiste poliitikahuviliste vaieldamatuks lemmikuks USA presidendi ametikohale olekski just tänane sünnipäevalaps olnud. Paljud Sandersi pooldajad on täna aga just vabariiklaste Donald Trumpi paati üle kolinud, kuna Hillary Clintoni sugust ebaeetilist, valelikku ja üdini korruptiivset riigipead nad USA-le mingil juhul ei soovi.

Kui USA demokraadid oleksid aga Sandersi oma presidendikandidaadiks valinud, oleks minu sümpaatia jagamatult talle kuulunud.  Kahjuks kasutas Clintoni meeskond erinevaid räpaseid võtteid Sandersi väljatõrjumiseks, ja nõnda Clinton demokraatide ainukandidaadiks alatult surutigi.

Sandersi juured sügaval Poolas

Isa oli juudi immigrant Poolast ja emagi oli Poola juutide järeltulija, ent Bernie sündis juba USA-s.

Bernard ehk Bernie sündis 8. septembril 1941 New Yorgi Brooklyni linnaosas ja sirgus seal ka üles, mistõttu räägib ta sellele piirkonnale omases dialektis. Kuigi nälga ei pidanud ta tundma, oli perel raha vähe. Seda jätkus peamiselt vaid riietele ja toidule. Ema unistus omast majast jäigi paraku täitumata. Bernie kaotas oma vanemad noorelt: ema lahkus 46-selt ja isa 57-selt.

Muideks, Bernie vanem vend Larry elab hoopistükkis Inglismaal ja oli kuni pensionile jäämiseni aktiivne sealses poliitikas roheliste partei kaudu. Tema on oma vanemate kohta öelnud järgmist: „Nad olid väga rahul sellega, et olid juudid, aga neil puudus sügav usk Jumalasse.“ Sellest hoolimata kasvas Bernie juudivaimus üles, ent tõsiusklikku temast ei saanudki.

Sanders on uhke selle üle, et ta on juut; olles aga kultuuriline, mitte religioosne juut.

Mesinädalad Nõukogude Liidus

Sandersi huvi poliitika vastu ilmnes varajases nooruses. Ta olla väikese poisina tähele pannud, kuidas keegi Adolf Hitler võitis valimised ja seejärel said 50 miljonit inimest hukka, kaasa arvatud 6 miljonit juuti, mistõttu ta tegi enda jaoks järelduse – poliitika on väga oluline.

1964 oli Sandersi jaoks kolmekordselt tähtis aasta. Nimelt, ta lõpetas Chicago ülikooli politoloogia erialal ja abiellus oma juuditarist tüdruksõbraga ning soetas seejärel tema edasises elus olulist rolli mängivasse Vermonti osariiki suvekodu. Aasta varem oli paarike Iisraelis ühte sealset kibutsit üles ehitamas käinud. Abielu kestis aga vaid kaks aastat. 1969. aastal sai Bernie isaks, kui tema tollane elukaaslane tõi ilmale poja, kes sai nimeks Levi Sanders. Ka see kooselu ei jäänud kestma.

1988. aastal Sanders abiellus Jane O’Mearaga, kellega ta on tänini koos. Kohe pärast pulmi sõitis värske abielupaar Nõukogude Liitu ametlikule visiidile, mis kujunes kummalisel moel ka nende mesinädalateks. Jane’i kolme last võtab Bernie kui enda omi.

Sanders on ka uhke seitsmekordne vanaisa.

Mässumeelsest juudipoisist sotsialistist linnapeaks

1960-ndatel oli Bernie Sanders mässumeelne tudeng, kes võitles agaralt rassilise võrdõiguslikkuse eest. Ta oli ka Vietnami sõja aktiivne vastane. Bernie on märkinud, et ülikoolis oli ta keskmine õppija, kuna õppetöö oli tema jaoks igav ja tüütu. Tema süda ja hing olid kodanikuühiskonna tegevustes, kus ta õppis rohkem kui koolipingis.

Bernie tõeline poliitiline tähelend algas 1980-ndate alguses, kui ta edukalt kandideeris Vermonti osariigi suurima linna (Pärnu-suurune) meeriks. Teda valiti kolm korda Burlingtoni linnapeaks tagasi, kuniks ta siirdus Vermontist USA Kongressi.

Linnapeana olid tema tegevuse märksõnadeks astmeline maksusüsteem, munitsipaalkorterid ja kogukondade elavdamine. Tema peamisteks sihtrühmadeks olid ja on alati olnud eakad, vaesed ja töölised. Teda on kutsutud USA ainsaks jänki-sotsialistist linnapeaks.

Eestis kandideeriks Sanders Keskerakonna nimekirjas

1991 valiti ta USA Kongressi. Algul oli ta Esindajatekoja liige 16 aastat ja aastast 2007 asus senaatoriametisse, kus tegutseb seniajani.

Presidendiks kandideerides oli ta vahepeal demokraat, aga täna on ta taas parteitu.

Võib öelda, et tänavustest presidendikandidaatidest on oma vaadete poolest just Sanders kõige keskerakondlikum. Kuigi ta peab end demokraatlikuks sotsialistiks, paigutavad mitmed vaatlejad teda pigem sotsiaaldemokraatide sekka. Ka „sotsialist“ on tema kohta vast liiast öeldud, aga USA-s on kombeks vasakpoolsemaid kiiresti sotsialistideks tembeldada. Ka sotsialisti ja kommunisti vahe on paljude ameeriklaste jaoks hägune.

2020 – kas Bernie tuleb uuesti?

Huvitav on ka fakt, et Bernie Sanders salvestas koos 30 kohaliku muusikuga heliplaadi. Kuna ta ise laulda ei oska, osales ta plaadil bluusile omases kõnelevas stiilis. Lisaks sellele on Sanders lühirollides üles astunud ka mitmes erinevas filmis.

Ühesõnaga, võime öelda, et Bernie Sanders on üks väga mitmekülgne ja värvikas kuju USA poliitikas.

Järgmised presidendivalimised on 2020. aastal ja Bernie on siis 79-aastane. Valimiskampaania algab aga juba aasta varem. Arvestades Sandersi kustumatut elujõudu, ülevoolavat energiat ja erakordset vitaalsust, pole üldsegi võimatu, et ta tuleb taas!

On selge, et USA vajab teda täna presidendiks rohkem, kui tema vajab USA presidendiks saamist.

PRIIT KUTSER

Jaga |