Pensionikasvu varjutab hinnatõus

MARIKA TUUS,      06. juuni 2007


Läinudnädalane kolmapäev võinuks olla Riigikogu praeguse koosseisu jaoks üks pidulikumaid. Eakate inimeste heaks tegutsemine – pensionide erakorraline tõstmine – seda kahtlemata ju on. 1. juulist lisandub pensioni baasosale 250 krooni, rahvapensionile 50 krooni.
Kahjuks aga varjutab rõõmu kerge pettumusemaik. Sest Riigikogu selle koosseisu esimese seaduseelnõuga zhestikalt välja käidud pensionitõus – paarsada lisakrooni – võetakse paraku teise käega kohe tagasi.
Jõhker maksukolakas ja hinnatõusud, mida pole mainitud isegi koalitsioonileppes, tabavad kõige rängemini just väikese sissetulekuga inimesi: pensionäre, puuetega inimesi, töötuid. Neil pole tulumaksu alandamisest mingit kasu oodata – neid tulumaksu alandamine ei puuduta.
Pensionäri ei lohuta, et nelja aasta pärast pension kahekordistub (kui ikka kahekordistub!?). Maksud tõusevad ju praegu aga kohe ja korraga. Nüüdsest pensionitõusust oleksid eakad inimesed rõõmu tundnud aasta tagasi, kui Keskerakonna sotsiaalminister Jaak Aab käis sama ettepaneku välja valitsuskabinetis, kus Andrus Ansip vastas sellele kategoorilise ei-ga.
Umbes samal ajal, mullu juulis, käis peaminister välja idee, et liigvarane pensionileminek peab lõppema, ning mainis, et tuleb hakata mõtlema sellele, kuidas pensioniiga tõsta 67 eluaastani. Ma ei paneks üldse imeks, kui sellise ettepanekuga varsti uuesti välja tullakse. Jah, praegusega sama suur pensionitõus kiideti heaks juba eelmise valitsuse lõpul, ent aktsiise polnud siis plaanis tõsta!
Keskerakonna parandusettepanek lisada mõlema – nii pensioni baasosa kui ka rahvapensioni – kasvule juurde veel 50 krooni, oli küll üsna väike, kuid me oleksime kindlasti pakkunud enamat, kui oleksime teadnud valitsuse salaplaanist maksude langetamise asemel neid hoopiski ootamatult ja järsult tõsta.
Valitsus võib ju rääkida, et rohkemaks raha pole. Aga on küll! – kui jätkata eelmise valitsuse traditsiooni ja täiendada pensionikassat muude kulude arvelt. Eelmine valitsus kandis pensionikassasse ligi 5 miljardit krooni. Nii kaeti see summa, mille riik pensionikassast teise pensionisambasse ära võtab. Me taastasime selle raha. Oleks kena, kui selline raha edasi-tagasi solgutamine saaks ükskord ära lõpetatud.
Just teie auvõlg, tänane kolmikliit, on teha lõpp kunagise kolmikliidu pettusele ehk praeguste pensionäride raha kantimisele noorte kogumispensionisambasse ning hakata seda raha võtma otse eelarvevahenditest või siis stabiliseerimisfondist, nagu see algselt planeeritud oli. See on Kallase–Nestori–Jürgensoni võlg tänaste pensionäride ees. Just nemad kolm kinnitasid tol korral, et teise sambasse minevat raha ei võeta juba pensionile jäänute pensionirahast.
Keskfraktsioon loomulikult toetab iga väiksematki pensionitõusu, nagu ta toetas ka praegust. Kuid kohe on rahvasaadikute laudadel Keskfraktsiooni eelnõu pensionide õiglasemast aastakoefitsiendist väikesepalgaliste jaoks. Jääb üle vaid loota, et enam iial ei kordu kahe aasta tagune olukord, kus ligi pooled riigikogulased ei toetanud pensionäride paremat toimetulekut. Tookord, 2005. aasta suvel, ei hääletanud Keskerakonna esitatud pensionitõusu poolt terve Res Publica fraktsioon; seda seaduseelnõu ei toetanud ka osa isamaaliitlastest ja sotsidest.
Nüüd hääletasid pensionitõusu poolt kõik riigikoguliikmed, kes kohal olid, – loomulikult ka Keskfraktsioon. Me ei leia, et opositsioonis olles peaksime hea eelnõu puhul põhimõtteliselt vastu hääletama.
Maksuvabastuse kohta ütleksin veel, et Keskfraktsioon andis kolm nädalat tagasi sisse eelnõu, kus tahetakse pensionäridel tõsta maksuvaba tulu praeguselt 5000 kroonilt 8000 kroonile.
On aga ka üks kurvem uudis. Sel nädalal jõuab Riigikogu suurde saali samuti Keskfraktsiooni poolt esitatud õiglasema pensioniindeksi seadus. Nagu teada, peavad madalapalgalised praegu töötama kolm aastat, et üht koefitsiendipunkti täis saada. Seepärast pani Keskfraktsioon ette indeksit õiglasemalt arvutada. Paraku hääletati see ettepanek sotsiaalkomisjonis juba maha, nii et komisjon teeb n-ö saalile ettepaneku esimest lugemist mitte lõpetada. Kuid ära tuleb see töö teha nagunii.

KESKMÕTE
Jõhker maksukolakas ja hinnatõusud, mida pole mainitud isegi koalitsioonileppes, tabavad kõige rängemini just väikese sissetulekuga inimesi.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (18)