Eesti austab bolševismi

A. Stolovits,      26. jaanuar 2005


Kuna peaminister loodab, et ühiskonnas puhkeb laiapõhjaline diskussioon nii lähiajaloo kui Teise maailmasõja aegsete sündmuste üle (EPL, 04.09.2004), siis püüan peaministri lootusi õigustada.
Partsi sõnul on välisriigid Eesti saadikute ja välisministeeriumi käest otse küsinud, et kas Eesti austab fašismi.
Selle asemel et kannatlikult ja asjatundlikult selgitada Eesti ajalugu ja selle eripära, võiks vastata lühidalt: „Eesti ei austa fašismi, Eesti austab bolševismi!" Seda on võimalik tõendada Eesti pinnal seisvate arvukate monumentidega bolševistlikele okupantidele, küüditajatele ja timukatele ning mis kõige olulisem: meie pealinna Tallinna südames, rahvusraamatukogu ees on aukohal monument Eesti „vabastajale"!
Kuidas me saame fašiste „austada", kui nad suutsid teise ilma saata „ainult" kuus miljonit juuti ja teisi rahvaid peoga peale, samas kui bolševistlikud timukad hävitasid (sõnast hävituspataljon) inimesi üle kümne korra enam, kusjuures kõige rohkem hävitati venelasi.
Huvitav oleks teada, mida need eespool mainitud küsijad välisriikidest oleksid siis küsinud, kui bolševistlikul kõrilõikajal Stalinil oleks õnnestunud ellu viia Euroopa „vabastamine", mille nurjasid kaks nädalat enne „vabastamise" algust saksa mundris sõdurid? Kas nende fantaasia küünib kujutelmani suurest ja laiast maast Atlandi ookeanist Vaikse ookeanini, kus valitseb suur juht ja õpetaja Stalin, kus rahvast „hellitab" NKVD GULAGiga, kus on sovhoosid ja kolhoosid ning sandikopikate eest orjatöö?
Lõpetan prantsuse kasvatusteadlase J. Payot` mõttega, et orjus alandab inimest nii, et ta hakkab seda armastama.

P.S. Mis puutub „vabastaja" monumenti Tõnismäel, siis võiks selle ümber paigutada bolševike rüüstatud Kopli või Kalamaja kalmistule, kus langetatud peaga punasõdur on omal kohal.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)