Kosovo võiks ühineda Albaaniaga

Tavaliselt lisatakse, et albaanlased on pärit kusagilt Aasiast ja peaksid üldse Balkanilt jalga laskma. Reaalsus on tegelikult hoopis midagi muud: albaanlased on Balkani põlisrahvas, slaavlastest serblased või makedoonlased on aga immigrandid.

Kosovlasi pole olemaski

 Albaanlased on väga vana rahvas, kel on pikk ja keeruline ajalugu. Neid peetakse muistsete illüürlaste järeltulijateks. Pool rahvast on muhamedlased ja teine pool kristlased. Seega on eksiarvamus, et albaanlane tähendab automaatselt islamiusulist.

Venemaa on ikka ja alati toetanud Serbiat. See on arusaadav, sest Jugoslaavias tähendasid serblased teistele jugoslaavlastele (horvaadid, sloveenid, makedoonlased jne) sama, mis meile venelased endises NSV Liidus. Serblased peavad ennast suurrahvaks, kel on õigus teiste üle valitseda ja nende eest otsustada.

Meie saame siinkohal väga hästi aru Kosovo tahtest iseseisvuda, kuid samas pole kõik päris nii, nagu esmapilgul paistab, sest teemal „Kosovo ja Eesti iseseisvumine“ on mitu dimensiooni. Esiteks, Serbiale tähendab Kosovo iseseisvumine sama, mis meile Ida-Virumaa või Moldovale Transnistria iseseisvus. Pole olemas idavirumaalasi rahvusena; põhirahvuseks on seal venelased. Samasugune on lugu ka Transnistrias. Seega, mõistame pigem Sloveeniat või Makedooniat, kus on ka reaalselt tegemist rahvusriikidega ja kus riiki on tarvis, et säilitada oma keelt, rahvust ja kultuuri. Teiseks, Kosovo ei ole Transnistria või Ida-Virumaa, sest albaanlasi ei toodud Kosovosse immigrantidena, vaid nad on seal sajandeid elanud. Serblased tulid sinna, nagu venelased tulid Transnistriasse või Ida-Virumaale.

Kõige lähedasem olukord Kosovole võiks aset leida Aserbaidzhaanis siis, kui Mägi-Karabahhia kuulutaks välja iseseisvuse, sest sealne põhirahvastik on armeenlased ja Armeenia asub kohe kõrval, nagu Albaania on Kosovo külje all.

Lääne-Makedoonia kui uus võimalik Kosovo

Albaanlasi elab kõige rohkem Albaanias, seejärel Kosovos ning Makedoonias, kus nad on märkimisväärse rahvaarvuga vähemusrahvus. Viimane fakt on tekitanud probleeme eelkõige makedoonlastele, sest kes ei kardaks poolemiljonilist vähemust, kui riigi rahvaarv on kaks miljonit? Nüüd, kus Kosovo iseseisvus on tegelikkuseks saanud, on hirm veelgi suurem. Siit saab alguse pahatahtlik mõte „Kosovo” loomisest ka Lääne-Makedoonias, mis võiks samuti iseseisvuda.

Albanofoobia ja kosovofoobia

Pikemas perspektiivis peaksid Kosovo ja Albaania ühinema üheks riigiks, luues nn Suur-Albaania, mis oleks paljude albanofoobide õudusunenäo realiseerumine. Neid albanofoobe on ennekõike slaavi rahvaste seas, eesotsas serblaste ja venelastega. Kosovofoobid on aga Venemaa, Hispaania, Rumeenia, Slovakkia; tegelikult kõik need riigid, kes Kosovot ei tunnustanud. Ja seda põhjusega, kuna kõigil neil on hirm kaotada osa oma riigist. Venemaal on mitukümmend „Kosovot” erinevas variatsioonis. Hispaanias leiame Kataloonia, kuid ennekõike baskid. Rumeenias ja Slovakkias on ungarlased. Küprose mitteheakskiitev suhtumine Kosovo iseseisvumisse on seletatav Põhja-Küprosega, kus peamiseks rahvusrühmaks on türklased, kes on kreeklaste Lõuna-Küprosest lahti löönud. Selliseid riike leidub veel ja veel.

 Kui tulla tagasi Suur-Albaania idee juurde, tuleb tõdeda, et kahe eraldi albaanlaste riigi eksisteerimisel pole erilist mõtet. Albaania pindala on 28 000 km2, Kosovo 10 800 km2. Albaanias on elanikke ca 3,6 miljonit, Kosovo rahvaarv ca 2,1 miljonit. Kui need kokku liita, saaksime n-ö Suur-Albaania pindalaga 38 800 km2, mis on veidi väiksem kui Eesti, kuid siiski suurem kui näiteks Belgia. Rahvaarv oleks sel tulevikuriigil 5,5 miljonit, mis on sama palju kui Taanis elanikke.

Siit järeldus – Suur-Albaania on albanofoobide poolt välja mõeldud inimeste hirmutamiseks. Ütleksin nii, et suurem Albaania oleks igati mõistlik mõte, mille realiseerumiseks ei peaks olema mingisuguseid takistusi. Samas, n-ö läbi huumori võttes, pole ju vahet, kas Serbia või Venemaa üldse Kosovot tunnistab, kui viimane oleks Albaania koosseisus. Pealegi saaks kokku hoida Euroopa Liidu ülalpidamiskulusid, sest kahe riigi asemel oleks üks.

[illustratsioonitekst]

TU(U)LINE BALKAN: Siin on kujutatud vaid väike osa endisest Jugoslaaviast, mis nüüdseks on täistunnustatud või osaliselt tunnustatud riikideks lagunenud. Väike on see osa, aga probleemne. Probleemne oli ta juba ligi 100 aastat tagasi, mil just  sellest  imekaunist piirkonnast lõi lõkkele Esimene maailmasõda.

PRIIT KUTSER, Tallinna abilinnapea nõunik

Jaga |