Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Sarnaseid jooni vene Rjuriku ja eesti Toomas Hendriku trooniletõusus

JAAN NIIN,      17. oktoober 2007


Vene riigi looja Rjurik (Läänes Roderich või Rörik) oli kõrgest soost mees, kes pani aluse sealsele esimesele, 736 aastat valitsenud dünastiale.

Rjurik sündis 817. aastal (seega 1190 aastat tagasi ehk täpselt 1100 aastat enne Oktoobrimässu?!) Taani kuninglikku Skjöldungide suguvõssa kuuluva Halvandi ja Novgorodi üliku Gostomõsli keskmise tütre Umila pojana. Sealne rivaalitsev Inglingide klann ajas veel enne Rjuriku sündimist Jüütimaalt minema tema isa, kes pärast seda leidis peavarju keiser Karl Suure (suri 814. a) juures. Aastal 826 sai Rjuriku ristiisaks Karl Suure järglane keiser Ludwig I Vaga (valitses 814–840), kes suhtus hästi Halvandi perekonda ja kinkis ka Rjurikule Friisimaal maad. Kui Rjurik sai vanemaks, maksis ta kätte oma isa kiusajatele, vallutas tagasi Jüütimaa ja allutas endale suurema osa Taanist. Kuid pärast ristiisa surma sattus ta uue keisri Lothar II põlu alla ja 842. aastal jäi ilma omandiõigusest Friisimaale.

Pärast seda sai Rjurikust taas pagan, misjärel hakkas, liitudes teiste normannidega, korraldama hulljulgeid röövretki paljudesse Euroopa maadesse. Selle tagajärjel rööviti paljaks ja põletati maha mitmed linnad, nende hulgas Pariis, Hamburg ja London. Juhitalent tegi Rjurikust normannide kroonimata kuninga.

862. aastal kutsus mingisugune slaavi-tshuudi hõimude liit Rjuriku enda juurde vürstina võimu võtma. Juba samal aastal saigi temast Novgorodi valitseja. Selleks tuli Rjurikul veel 863. aastal maha suruda temavastane novgorodlaste ülestõus, mille eesotsas oli kohalik vapper vägilane Vadim Hrabrõi. Rjurik tappis Vadimi kahevõitluses oma käega, mis viitab vürsti osavusele ja jõule.

Roderich (Rjurik) oli abielus normanni vürstitari Hedvigi ehk Edvinaga (vene Efanda). Neil sündis 877. aastal poeg Ingvar (vene Igor). Pärast Rjuriku surma 879. aastal sai valitsema, kuni Igori täisealiseks saamiseni, tema nääl ehk naisevend Helge (vene Oleg).

Muide Skandinaavia nimed Helge ja Helga on venepäraselt vastavalt Oleg ja Olga.

Kui Rjuriku ema saadeti Venemaalt naiseks Taani ülikule, siis meie Toomas Hendriku (vn Fomaa Genrihh) ema toimetati Venemaalt "diplomaatiliste kanalite kaudu" Läände ehk Eestisse, kust hiljem pidi hädasunnil koos oma kohaliku ülikuperega edasi Rootsi pagema.

Seal tõi ta hiljem ilmale Toomas Hendriku, kes sirgudes asus ka maailmaasju uurima, mille hulgas hakkasid teda üha enam huvitama just Eesti-asjad. Esiteks ta hakkas Läänes raadio kaudu üles kihutama Kremli ikke all ägavaid eesti talupoegade järeltulijaid, et need võtaksid kolhoosidelt tagasi oma talud ja majavalitsustelt oma majad. Ta tegi seda niisuguse innuga, et sai ise oma esivanemate talu kõige varem kätte! Ka Rjurik sai kunagi oma vanaisa maad Novgorodis kohe kätte, ja seda terve vürstiriigi näol.

Ega vapper Toomas Hendrik tahtnud vähemaga leppida. Tema Eestisse saabumise hetkel oli Eestis presidendiks (ld praesidens - eesistuja) Lennart, kes kogu ihu ja hingega valmistus oma teiseks ametiajaks. Kuid endast väga lugu pidav ja kaljuses Põhjalas ilmale tulnud Toomas Hendrik ei jätnud president Lennartit ehmatamata oma sooviga asuda ise kohe käigupealt tema kohale, kui too vaid "trooni"-mõttest loobuks. Siiski õnnestus Lennartil "mõõgavõitlusega" säilitada endale vabariigi troon ehk esimene tool veel neljaks aastaks. Ja Toomas Hendrik "pagendati" mõneks ajaks taas välismaale, kuni Eesti Euroliitu võtmiseni. Siis saadeti Toomas Hendrik Euroopasse – ajama Eesti Suurt Asja. Arvata võib, et Rjuriku kombel ta Euroopat ei vapustanud, pigem vastupidi – ei juhtunud üldse midagi, kui suhkrutrahv maha arvata.

Kuid viimatiste presidendivalimiste eel oli mingisugune ugri-tshuudi hõimuparteide liit juba kutsunud Toomas Hendriku presidendiks. Pealegi oli kunagi Toomas Hendrikule komistuskiviks osutunud president Lennart selleks ajaks juba siitilmast lahkunud "parematele jahimaadele". Vahepealne põllumehest president Arnold jäi valimistel parteideliidu kandidaadile napilt alla.

Ka Toomas Hendrik on oma abielude kaudu Eesti riigi tuleviku "troonipärijatega" kindlustanud.

[pildiallkiri]
TUNG ITTA EHK DRANG NACH OSTEN: Niiviisi vene Rjurik ja eesti Toomas ka tegid.

Viimati muudetud: 17.10.2007
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail