Devalvatsioon tehtud, deflatsioon käimas

Sukasääres kroone hoidev vanamammi võib riigipanga härrasid-prouasid vaat et uskudagi: tema näguripäevade raha on juba lörtsitud ja uus devalvatsioon krooni väärtuse vähendamiseks pole rehepappidel päevakorras. Pigem tahavad nad mammilt nagu teisteltki lihtsurelikelt raha ära võtta jõuga, mida võiks nimetada riiklikuks vägivallaks. Ehk läbi viia deflatsiooni (rahaühiku ostujõu suurendamise).

Meie riiklik devalvatsiooniprotsess kandis nimetust hindade kunstlik tõstmine, deflatsiooni „õilsat üritust“ kutsutakse aga eelarve kärpimiseks.

Devalvatsioon algas sellal, kui majandusasjatundjad mullu sügisel otsustasid: teeme aktsiisitõusud kohe ära! Leiti hermeslike võimetega funktsionäärid ning ühishuvid esmatarbekaupade suurkäitlejate ja kartellidega. Löödigi üleöö hinnad üles. Raha, seda va esmatarbelist, voolas kaupmeeste ja riigi kaukasse. Poesõltlased said vägevalt lüpstud. Toimus „geniaalne“ varjatud, tagurpidine devalvatsioon: vabrik-riik lõi hinnad 30–50% üles, misjärel EEK kaotas samaväärselt väärtust. Polnudki vaja rahvale devalvatsioonist kellata! Pealegi jäi kunstlik fiktsioon euroga endiseks.

Tagajärg oli aga oodatule vastupidine, tabades isegi tegijaid endid bumerangina. Kokkuhoidlik eestlane ei rutanudki kogu raha poodi viima. Pigem oli see hoop ettevõtlusele ja kaubandusele endale. Ka eksport ei kasvanud nimetamisväärselt.

Majanduse „elavdamiseks“ asuti rahavoogusid ja hindu vähendama. Mustades mantlites „krokodillid“ väljusid luksuslimusiinidest, lustakad ja kõiketeadvad maskid ees, ning suundusid käärkambritesse eelarvet haukama. Püha inkvisitsiooni põhimõttel: jumala (EURO) nimel ei halastata kellelegi. Pole maapealsetel vaja teada, missugused on eelarve tegelikud laekumised ja kas eelarvet ongi vaja mõrvarlikult kärpida. Kiusakail tekib küsimus: kui 2008. a. sotsiaalmaks laekus peaaegu plaanikohaselt, siis ei saa ju ka riigitulud olla nii üüratult piskud!

Aga näib, et meie riigihiiud on otsustanud majandus-sotsiaalse kriisiga, aga midagi muud see nende pikaaegne „õigel teel“ olemine ju pole, lõpuni minna.

See, mida nad praegu teevad, ei ole Eesti huvides, ei ole vigade parandus, vaid uute saatuslike vigade tegemine. Ka deflatsioon ei käivita meie majandust. Vastupidi, see suretab majanduse. Raha ja kapitali tuleb majandusse sisse tuua.

Kas riik on midagi teinud, et alandada laenuintresse ja luua riiklikke pangaasutusi? Kas ta on aidanud võlglasi, eriti ettevõtjaid? Kas ta on suurendanud riigi osalust ettevõtluses, eriti ekspordis? Kas ta on asutanud või asutamas riigitehaseid? Kas ta on toetanud põllumeest, näiteks maksnud talle kinni piimahinna-miinused? Kas ta on enda kätte võtnud ekspordi juhtimise? Kas ta on otstarbekalt kasutanud reserve ja laenurahasid otsinud? Jne. Jne. EI OLE!

HANS PALKMAN, Pärnumaa

Jaga |