Realpolitik Läänemere kallastel

ROMAN UBAKIVI,      01. veebruar 2006


Eestis on kujunenud kurvaks tavaks termini „realpolitik" (eesti keeles „geopoliitika") kuritarvitamine rumaluste õigustamiseks. Viitan siin Kaido Jaansonile, Hannes Walterile, Eiki Bergile, Vello Leitole, Arnold Rüütli Oxfordi-kõnele ja Erkki Bahovskile, kellelt (EPL, 17.01.06) ma pealkirja laenasin.

Erkki Bahovski deklareerib, et olulised pole mitte niipalju riikide huvid, vaid ajaloolised kuvandid. Ütlematagi on selge, et Eestile sobib enim Hansaliidu kuvand, ent kogu häda ja viletsus olevat selles, et Hansaliidu metafoor Läänemere kallastel lihtsalt enam ei tööta ja Eesti peab end enam kohandama Realpolitiki karmi maailmaga. Taolise köögitüdruku tasemel välispoliitikast arusaamisega on E. Bahovskile muidugi üllatav Saksamaa käitumine Vene-Saksa gaasijuhtme puhul.
Ma ei hakkakski lugejat väsitama meie välispoliitika juhtide lolluste analüüsiga, vaid üritan esitada Eesti välispoliitilise olukorra lühikese analüüsi geopoliitilises arusaamas.

Eesti välispoliitikal kolm valikut
Eestil on välispoliitikas truu Ülona võimalus valida liitlaseks üks kolmest suurriigist: Venemaa, Saksamaa või USA (Inglismaa).
Esimese valikuvõimaluse jätan kõrvale, sest sellel ei ole ühegi Riigikogus esindatud partei toetust.
Kui Eesti eesmärgiks on Hansaliidu kuvand, siis peab ta välispoliitikas orienteeruma Saksamaale. Sel variandil on juba reaalne toetus poliitikute seas ja ka rahvas on andnud mandaadi ühinemiseks Euroopa Liiduga. Seda poleks aga sündinud ilma Saksamaata.
Saksamaa oma ELi suurima majandusega on kesksel positsioonil Euroopas ja ka teljel Berliin-Pariis otsustavaks jõuks ELis. Eesti roll, nagu Hansa ajalgi, oleks olla ühenduslüli Saksamaa ja Venemaa vahel. See tagaks maksimaalse majanduskasvu ja väikseima julgeolekuriski. Eeskujuks oleks Soome välispoliitika.
Saksamaa-orientatsiooni puhul oleksid Eestil head suhted kõigi meile eluliselt tähtsate riikidega: Saksamaa, USA ja Venemaaga. Kõigist Saksamaa-USA (ja ka Venemaa) koostööprojektidest võtaks Eesti innukalt osa.

Ärgem toppigem näppe kirve ja paku vahele
Juhul kui suurriikide huvid lahknevad, tuleb lähtuda Prantsusmaa presidendi kuulsatest õpetussõnadest ja mitte toppida oma näppe kirve ja paku vahele. Tuleb jääda lihtsalt vaikselt solidaarseks Saksamaaga.
Praegu on Eesti välispoliitika orienteeritud aga hoopis maailma hegemoonile USAle. Eesti geopoliitiline roll on olla nn sanitaarkordoniks Saksamaa ja Venemaa vahel, takistada ja püüda igati lõhkuda nende koostööd. Selleks saetakse ühelt poolt ELi ühtsust ja teiselt poolt demoniseeritakse Venemaad.
Kõigi ELile ja Venemaale vastastikku kasulike koostöövormide suhtes on Eesti lõriseva mopsi rollis. Praegu suhtub Eesti vaenulikult Vene ja Saksa gaasijuhtmesse ning toetab Ukraina püüdlusi takistada Venemaa gaasitarneid Kesk- ja Lääne-Euroopasse. Teatavasti maksab Saksamaa ligi 250 USA dollarit 1000 m3 Vene gaasi eest, samas kui USA siseturul on hind 350 dollarit.
Vene gaasita on ELi majandus maailmas konkurentsivõimetu. Teisalt on Venemaa rahvuslikes huvides tihe koostöö Euroopa Liiduga. Praegu võime tõesti tõdeda, et Läänemere kallastel on Hansaliidu kuvandi välja vahetanud Molotovi-Ribbentropi pakt, sest Eesti välispoliitika on selgelt suunatud üheaegselt nii Saksamaa kui Venemaa rahvuslike huvide vastu.

USA vajab Venemaad
Kui kaua hoiab Eestit Saksamaa ja Venemaa vahel purukslitsumisest USA võimsus ja huvi Läänemere piirkonna vastu? Pole sugugi välistatav variant, et George W. Bush üritab pöörata kaotatud Iraagi sõda võiduks. Selle eelduseks on USA surve lõpetamine Venemaa suunal. USA vajab Venemaa abi Iraagi, Iraani, Palestiina, Afganistani, Hiina ja Põhja-Korea suunal. Seda enam, et Putin pakub präänikuna koostööd Barentsi mere gaasimaardla ekspluateerimisel, mis kataks 15% USA gaasivajadusest. Kui seda suunda ei võta George W. Bush, siis teeb seda tõenäoliselt tema järglane. Sel juhul on Eesti eliit ise taasloonud 1939. aasta seisu. USA juhte ei ole meil milleski süüdistada, sest nad teevad seda, mida nad ametisse astudes pühalikult tõotasid – hoolitsevad parimal viisil oma maa huvide eest.
Meie eliidi masendav geopoliitiline harimatus on Eesti kõige suurem julgeolekurisk.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)