Aare Olgo: tuleb osata poliitilist malemängu

1876. aastal peatus Jõgeval esmakordselt rong. Raudtee tõigi suuresti kaasa selle paiga arengu ja linnaks saamise. Kuuldavasti on aga varsti oodata olulist sündmust kohaliku bussiliikluse vaatevinklist. Mis täpsemalt toimumas?

Mõni päev tagasi  hakati ehitama Jõgeva bussijaama, mille valmimist on pikisilmi oodanud nii linnaelanikud kui ka külalised.  Arhitekt Andres Lunge projekteeritud atraktiivse väljanägemisega bussijaamahoonesse tulevad ootesaal reisijatele, bussijuhtide puhkeruum, Cargobusi kontor , tualetid. Ehitab AS Eviko, alltöövõtjaks on kohalik firma AS Vooremaa Teed.  Loodetavasti mõne kuu pärast on põhjust linti lõigata ja kordaminekust ühiselt rõõmu tunda.

Bussijaama ehitamine oli Keskerakonna üks lubadusi 2005. aasta kohalikel valimistel, mille teostamiseks andis olulise panuse ka Jõgevamaalt Riigikogusse valitud Marika Tuus. Tema järjekindlus aitas kaasa sellele, et parlamendi eelmise koosseisu ajal eraldati Jõgeva bussijaama ehitamiseks 1,9 miljonit krooni.

Oletame, et Jõgevale saabunud inimesel on bussi väljumiseni tund või pool aega, kuid ta ei taha ilusa ilmaga oodata ootesaalis. Mida talle soovitaksite?

Ennekõike võiks minna kesklinnas parki, kus on ilus veesilm ja pimedal ajal valgusesäras purskkaev, samuti tänavamale väljak. Kui algul  maleväljaku vajalikkuses  kaheldi, siis nüüd on see kujunenud huviliste sagedaseks kogunemispaigaks.

Kas olete ka ise tänavamalet mänginud?

Male on üks mu harrastusi ja rõõmuga mängin seda värskes õhus. Minu skoor tänavamales on küllalt positiivne. Maleväljaku avasime linnavalitsuse ja volikogu vahelise matšiga. Samuti oleme pidanud sõpruskohtumisi Põltsamaa linnavalitsuse esindajatega.

Muide, malemängu võib lugeda jäähoki ja saalihoki kõrval üheks populaarsemaks spordialaks Jõgeval. 1950.-1960. aastatel tegutses siin nimekas maletreener Kaarel Hermlin. Tema poja, Eesti malemeistri Aarne Hermlini juhendamisel on minulgi õnnestunud malet õppida. Viimastel aastatel on noormaletajatest endale väärikalt nime teinud Jõgeva koolipoiss Ants Marten Prii, kes hiljutistel linnapäevadel noortele malehuvilistele simultaani andis.

Kas sümboolses malemängus „omavalitsus nimega Jõgeva linn" oleks vaja rohkem vangerdusi või hoopis mõne viguri loovutamist? Kas sooviksite rohkem olla kuninga või lipu rollis?

Loomulikult sarnaneb poliitika malemänguga. Ka vangerdusi võib teha, kuid ikkagi õigel ajal. Enne 2005. aasta kohalikke valimisi Rahvaliit koos Isamaaliiduga vangerdas Reformierakonna ja Keskerakonna Jõgeval võimust eemale. Uutel valimistel neil aga kõige paremini ei läinud.

Mis kuningasse puutub, siis ei oskagi öelda, keda kohalikus omavalitsuses kuningaks pidada, kas volikogu esimeest, linnapead või kedagi kolmandat. Öeldakse, et kuningas peab valitsema ja jagama. Pean seda üsna arukaks ütluseks.

Jõgeva on Eestis kuulsaks saanud ennekõike kultuurisündmuste poolest - siin peetakse Betti Alveri luulepäevi „Tähetund" ja Alo Matiiseni muusikapäevi. Mis võiks olla Jõgeva visiitkaart majanduslikus mõttes?

Suurtööstus Jõgeval puudub. Küll on aga siin rohkesti väikeettevõtteid. Ehk ongi nende arvukus meie linna omapära ja visiitkaart? Tootvad väikeettevõtted tegutsevad ehituses, puidutööstuses, mööblitegemises, õmblemise ja kudumise valdkonnas. Jõgeval on üle poolesaja kaupluse. Ettevõtluse mitmekesisus tagab linnale tugevama majandusliku turvalisuse. Jõgeva pole monofunktsionaalne linn, kus ühe ettevõtte halb käekäik võib negatiivselt mõjutada kogu linna.

Jõgeval on traditsioon autasustada paremaid ettevõtteid. Seda tehakse igal aastal linnapäevadel linnavalitsuse hoone ees ühise tordisöömise ajal. Edukamad ettevõtted selgitakse välja majandusnäitajate põhjal. Autasustatakse kolmes grupis: kuni üheksa töötajaga, 10-30 töötajaga, veel suurema töötajate arvuga. Väga heade teenindajate teadasaamiseks korraldatakse rahvaküsitlusi.

Kui hästi ise ettevõtlusega kursis olete?

Õppisin Tallinna Polütehnilises Instituudis masinaehitust. Erialaõpingute käigus tutvusin majandusega üldisemas mõttes. Kindlasti on tulnud mitmeti kasuks töötamine omaaegsetes suurettevõtetes Jõgeva MEK ja Jõgeva KEK. Taasiseseisvunud Eestis sain karastust ka eraettevõtluses. Eraettevõtjana tegutsesin 2002. aastani, mil mind valiti linnavolikogusse ja hiljem sain abilinnapeaks.

Eks praegugi on ettevõtluse teemad vestlusaineks sõprade ja tuttavatega, samuti ka finantsistist abikaasa Svetlana ja ettevõtjast poja Raineriga.

Bussijaama ehitamisest juba rääkisime. Millise majanduse või infrastruktuuri alase projektiga on tulnud viimasel ajal veel  vaeva näha?

Märksõnaks oleks sõidu- ja kõnniteede uuendamine. Jõgeva 29-kilomeetrisest tänavavõrgust renoveerisime mullu viis kilomeetrit. Seda võib pidada heaks tulemuseks. Tööd jätkuvad tänavu. Kilomeetripikkune lõik linna peatänaval Suurel tänaval kaasajastati alles nii hiljuti, et veel on tunda värsket asfaldilõhna. Lähiajal valmib mitu uut kõnniteed.  Pidevalt suurenevad võimalused autode parkimiseks.

Lähiaastail plaanime teha peaaegu 50 miljoni krooni eest veemajandustöid, mille alustamiseks kopp loodetavasti veel tänavu maasse lüüakse.

Arvan, et Jõgeva oleks infrastruktuuride poolest märksa nüüdisaegsem ja turvalisem, kui äsja üsnagi koomiliselt tegevuse lõpetanud kolmikliidu valitsus oleks maapiirkondade käekäigule rohkem tähelepanu pööranud.  Hoolimata majanduskriisist oleks hea tahte juures mõnekski investeeringuks võimalusi leitud. Paraku on Eestis poliitikuid ja tippametnikke, kes mõtlevad, et elu väikelinnades peabki käima laulu „Depressiivsed Eesti väikelinnad" rütmis.

Mõistagi otsustatakse Jõgevale olulisi asju ka Tallinnas - valitsuses ja Riigikogus. Kui sageli tuleb abilinnapeal kohtuda oma erakonnakaaslastest Eesti tipp-poliitikutega, nendega mõtteid vahetada, kohalikest muredest ja rõõmudest rääkida?

Mul on olnud piisavalt kokkupuuteid erinevate erakondade poliitikutega, ennekõike mõistagi erakonnakaaslastega. Kõige tõhusamaks pean vestlusi Jõgevamaalt Riigikogusse valitud Marika Tuusiga, kes siinsete plaanide teostamisel alati nõu ja jõuga abiks on. Meie ettevõtmiste vastu on tõsist huvi tundnud Riigikogu esimehena töötanud Toomas Varek, samuti eksministrid ja praegused parlamendiliikmed Ain Seppik, Mailis Reps ja Jaak Aab. Eelmine kultuuriminister professor Raivo Palmaru aitas kaasa, et pärast ligi kümneaastast vaheaega Jõgeval taasavati kino - filme näidatakse nüüd kultuurikeskuses. Keskerakonna esimees Edgar Savisaar käis viimati Jõgeval erakonna volikogu istungi ajal.

Kui agaralt osalevad Jõgeva avalikus elus eakad ja mida on saanud omavalitsus ära teha nende elu- ja olmetingimuste parandamiseks? Olete ju Jõgeva sotsiaalkeskuse „Elukaar" nõukogu esimees.

Meie memmed-taadid on üsnagi aktiivsed, osaledes ka huviala- ja taidlusringides. Linnas tegutseb ainulaadne klubi „38" -  sellesse  kuuluvad mehed ja naised, kes elavad Jõgeval 1938. aastast peale.

Linnavalitsus ja -volikogu püüavad võimalikult pensionärisõbralikku sotsiaalpoliitikat ajada. Sotsiaalkeskus „Elukaar" elab suhteliselt normaalset elu ja pakub majutus- ning hooldusteenust 61 patsiendile. Paraku võib tänases majandusolukorras tekkida raskusi keskuse laiendamiseks vajalikke rahaliste vahendite leidmisega. Eelmiseks suuremaks tööks „Elukaares" oli ventilatsioonisüsteemi uuendamine, mille ehitamist toetas minister Jaak Aabi ametiaastatel ka Sotsiaalministeerium.

Kui sageli on teil asja Jõgeva haiglasse, mida juhib erakonnakaaslane Peep Põdder? Kas teete seda abilinnapeana või patsiendina?

Eks igaüks pea aeg-ajalt arsti juures tervist kontrollimas ja vahel ka taastamas käima. Minu üks viimaseid haiglaskäike oli seotud geeniuuringuks vereproovi andmisega. Sageli arutame Peep Põdderiga tervishoiuküsimusi, aga ka mitmeid muid teemasid, sest Peebul on avar silmaring ja erinevates valdkondades ergas sotsiaalne närv.

Omavalitsus on huvitatud, et Jõgeva elanikud saaksid kodukandihaiglas võimalikult mitmekülgset ja kvaliteetset arstiabi. Seda arvestades on linn alates 2005. aastast igal aastal toetanud haiglat 300 000 krooniga, mida raviasutus on kasutanud aparatuuri ostmiseks.

Kui sageli linnakodanikud teie kabinetti oma muredest rääkima tulevad või võetakse rohkem tänaval n-ö nööbist kinni?

Olen põline jõgevlane ja seetõttu tuttav paljude siinsete elanikega. Mitmed jutud saavad tõesti ka tänaval ära räägitud. Mõnestki tänavavestlusest võib teinekord välja kujuneda suurem probleemilahendus. Linnavalitsuses on mul kindel vastuvõtuaeg, kuid vestlen jutulesoovijatega alati, kui muude ametikohustustega parajasti seotud pole. Kohalikule võimule on teretulnud iga arvamus ja ettepanek.

Samas leian, et mõnigi asi saaks korda omaalgatusega. Näiteks kinnistuomanikke, kes oma valdustes rohkem heakorrastavad ja ilu loovad,  võiks alati rohkem olla. Nii paraneks ka kodanikualgatuse kaudu linna välisilme.

Juba mitmendat hooaega juhite Keskerakonna Jõgeva linna osakonda. Kes keskerakondlastest on Jõgeval tuntumad otsustajad ja vastutajad?

Keskerakondliku taustaga on linnavolikogu esimees Ants Prii. Erakonnaliikmetest juhib sotsiaalkeskuse „Elukaar" juhataja Heli Raevald volikogu arengu- ja majanduskomisjoni ning haiglajuht Peep Põdder sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni. Linnavalitsuses esindame Keskerakonda koos Jõgeva kohtumajas töötava Kristiina Kasega, kes on hea nõuandja ka õigusküsimustes.

Kokku on Jõgeval 160  keskerakondlast. Kindlasti on erakonnaliikmete arvukus ja aktiivsus kaasa aidanud meie edule kohalikel valimistel ning andnud võimaluse moodustada koalitsiooni Reformierakonnaga.

Vaatamata praegustele vastuoludele üleriigilisel tasandil laabub mõlema erakonna koostöö Jõgeval konstruktiivselt. Mõistagi ei puudu diskussioonid, kuid lõpptulemusena oleme ikka kompromissideni jõudnud. Arvan, et praegusel koalitsioonil oleks eeldusi Jõgeval püsima jääda ka eesolevate oktoobrivalimiste järel.  Mõistagi on Jõgeva keskerakondlased koostöövalmid teistegi kohalikus poliitikas osalevate erakondade suhtes.

Teie hobi on mälumäng. Osalesite üsna võidukalt ka „Miljonimängus". Mis võiks olla üks põnev küsimus Jõgeva kohta?

Mälumäng on mulle pakkunud aeg-ajalt võidurõõmu, aga  ka palju teadmisi ja huvitavaid kohtumisi. Korra, pärast EKE süsteemi mälumängu, istusime ühe laua taga Hardi Tiidusega, kes ütles umbes nii: „Siin võime teie käest igasuguseid asju küsida, televisioonis aga ei saa, sest siis rahvas näeb, kui rumalad te olete."

Kunagi olen ka ise mälumänguküsimusi koostanud. Üks küsimus meenub praegugi: „Kui 20. sajandi algul rongikonduktor teatas, et rong väljub Laisholmi jaamast ning järgmine peatus on Praasi platvorm, siis milliseid paiku ta silmas pidas?" Vastus: Laisholm on Jõgeva ja Praasi on  Pedja.

Aare Olgoga vestles Jõgeva ajakirjanik

JAAN LUKAS

Jaga |