Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Kuidas kriisiajal raha teha

IVARI VEE,      26. august 2009

Käisin paar päeva tagasi ühe supermarketi infoletis juba kolmat korda ühe ja sama kauba hinda „korrigeerimas". Seekord polnud mul enam vaja isegi mitte midagi öelda - kauplusetöötaja tundis mu juba ära ning aimas ette ka pretensiooni.
 

Ilma erilise jututa arvestati mulle hinnavahe välja ning maksti see kümmekond krooni ära. Ainus, mis meele mõruks tegi, oli tütarlapse näoilme, mis ütles: „Sa igavene ihnuskoi, iga sendi pärast kohe õiendama!" Muide, peab ütlema, et suurpoe infolett on hea asi, sest  mujal peab müügisaalis oleva ja arvutis pesitseva hinna erinevust arutama müüjaga, ning sel juhul ei vaata sinu kui igavese ihnuskoi peale mitte ainult müüja, vaid ka kõik järjekorras seisjad, keda sa oma pretensiooniga kinni hoiad.

Meie masu

Nagu igal haigusel on omad sümptomid, nii ka ühiskonnahädal. Isiklikult märkasin masu (majandussurutist)  mõni aeg tagasi, kui avastasin, et Balti jaamas kõiksugu mõnuainete toime all ringi õõtsuvate tegelaste vanus ja „klassikuuluvus" on muutunud ning täisjõus ja täiesti korralikult riides mehed joovad odekolonni avalikult ja häbenemata. Kui täna Balti jaamas avasilmi ringi vaadata, võib öelda, et meil pole enam mitte ainult masu, vaid lausa täpe (täitsa pe...s) või isegi pupu (puhta pu...s), nagu mingid irvhambad internetikommentaariumis juba on „liigitanud". Ning olukord  hulleneb mitte ainult neis kohtades, kus koguneb asotsiaalset elementi, vaid kõikjal.

Arengumaad

Teame riike, kus absoluutne enamik elanikkonnast hommikust õhtuni tegeleb elementaarse ellujäämisega ning vaid väike juhtiv ladvik mõtleb üksnes sellele, kuidas muretseda veel üks luksusauto või -jaht, veel suurem maja ja veel pikemate jalgadega tibi. Põhiline erinevus on see, et neis riikides praktiliselt puudub jõukas keskklass, mis on siiani iseloomustanud edukaid Euroopa riike. Nimetame neid riike arengumaadeks ning tunneme kerge üleolekuga segunenud uhkust, et ega Eesti ju sellesse kategooriasse kuulu. Arengumaades elavad eliit ja rahvas teineteisest lahus, puutudes kokku vaid väga kaudselt.

Olen mitu korda käinud Indias, mida võib pidada just selliseks riigiks. Seal eksisteerivad kõrvuti ülim luksus ja  karjuv vaesus, ning kumbki elab oma elu, teisega praktiliselt kokku puutumata ja teda segamata.

Vaesem rahvas üritab muidugi kõigi võimalike ja võimatute meetoditega endal hinge sees hoida ja raha teha. Selleks on kõik moodused head - turistide tagant näppamine ja nende petmine kaasa arvatud. Huvitaval kombel tehakse seda kõike äärmiselt meeldivas hingeseisundis ja siis, kui petisel käpast kinni saad, antakse  kõik näpatu sulle rahulikult naeratades tagasi. Käib otsekui su tähelepanu pidev kontroll. Üks levinumaid pettusi seondub valuutavahetusega. Kassa juures peab raha  alati väga täpselt üle lugema, hoolimata närvilisest järjekorrast, sest vastasel juhul võid avastada, et paar tuhat ruupiat jääb puudu.

Petmine Eesti moodi JOKK-süsteemis

Petutegemised pole meilgi teab mis eksootika. On juba levinud võtted, kuidas kriisiajal kuivaks jäänud rahavood jälle vulinal oma taskusse suunata.

Kõigile on tuttav skeem, et müügisaalis pannakse kaubale suurte numbritega üks hind, kassas aga lüüakse läbi hoopis teine hind. Idee on selles, et ostja tihti ei märka hinnavahet või märkab liiga hilja. Ega paljud inimesed hakkagi mõne krooni pärast pead vaevama. Juhul, kui tekivad probleemid, võib alati öelda, et arvuti viga või et keegi on jätnud arvutis vea parandamata, nii et asi on JOKK (juriidiliselt on kõik korras).

Keerulisem ja pikaajalisem on  ning rohkem ettevalmistust nõuab  teine skeem: liberaalse turumajanduse vahu varjus ja oma poliitilist võimu kasutades erastad mingi võtmeettevõte (eriti head on vee, kütte, energia ja transpordiga tegelejad). Sellisel juhul on sul kogu elanikkond kõripidi pihus. Ning kuna meil pole muud valikut, me maksame. Loomulikult on kõik JOKK.

Veel üks tore skeem on praegu töös: omal ajal müüdi amortiseerunud elamispind vabatahtlikult ja/või sunniviisiliselt rahvale, seejärel lasti rahval see eluase laenurahadega renoveerida, ning täna, kui rahvas on maksejõuetuks muutunud, on salaplaan võtta kogu see kupatus oma haldusalasse tagasi. Päris huvitav fantaasia, kas pole? Aga kindlasti on kõik JOKK.

Kui veelgi julgemalt fantaseerida, siis leidub veel üks tõhus skeem - tuleb luua illusioon fantastilisest majanduskasvust ja selle harjal stimuleerida eufooriasse aetud rahvast laenama. Laenukoormuse tipphetkel tekib majanduses kollaps, ning siis tuleb sinu kõrghetk - lihtsalt kõnnid ja korjad maast üles kõik selle, mis sinna kollapsiga on kukkunud. Ning sul on suur kogus pea muidu saadud kinnisvara, ettevõtteid ning terve armee orje, kes kõik on sulle võlgu.  Otse loomulikult on kõik jälle JOKK.

On veel terve hulk vahvaid rahategemisskeeme. Neid kasutatakse peaaegu igal elualal. Et mitte sattuda nende ohvriks, tuleb silmad pärani lahti hoida ja olla eriti tähelepanelik . Ellu tuleb suhtuda kui loomingusse. Siis oskad iga JOKK-i vastu kasutada oma JOKK-i.

IVARI VEE

ivari@kesknadal.ee



Viimati muudetud: 26.08.2009
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail