Kunnar Korsten: „Avalike poomiste“ vastu tuleb välja astuda

Kes või mis andis Teile enesekindlust seada Põhja politseiprefektuuri argumendid kahtluse alla ning kohtu poole pöörduda õigust taotlema?

Enesekindlust andis mulle eelkõige teadmine, et korruptsioonivastane seadus Eestis on oma sõnastuses üsnagi puudulik ja vastuoluline. See seadus vaatleb korruptsioonijuhtumeid küllaltki pealiskaudselt ja süüvimata.

 Kas ametnikul on ikkagi õigus kuuluda äriühingusse?

Ametnik, kes pole sellisel positsioonil, kus ta oleks otsuseprotsessi juures või otsustaja, võiks loomulikult kuuluda äriühingu juhatusse – asjadele peaks lähenema sisuliselt. Praegusel juhul on aga tõlgendatud nii KVS-i kui ka avaliku teenistuse seaduse (ATS) paragrahve üpris pealiskaudselt, ilma sisulise analüüsita, hoomamata, et iga juhtum on personaalne ning nõuab vastavat lähenemist.

Minu teada aga praegusel hetkel just KVS-i redaktsioonidega tegeldakse riigis. On lootust, et varsti on ametnike kuulumine äriühingute juhatustesse jälle lubatud. Vabas ühiskonnas on ettevõtlusvabadus samuti suur osa isikuvabadustest ning korruptsiooniga võitlemiseks peaksid olema muud vahendid, kui millegi lauskeelamine.

 Kas Harju maakohtu positiivne otsus Teie suhtes loob pretsedendi või omab laiemat tähendust ühiskonnas?

See võib nii olla, võib ka mitte olla. Samas ma ei usu, et sellest suurt Eestis midagi muutuks ja et inimesed hakkaksid massiliselt oma õigust taga nõudma. Puudulike seaduste vastu tuleks igal juhul astuda. Ehk andis see juhtum seaduseloojatele vastava signaali.

 Vaid mõned 40-st äriühingutesse kuulumise eest süüdistatavast Tallinna linnaametnikust pöördusid kohtusse. Kas soovitate ülejäänutel käituda samuti?

Ma ei ole oma tegevuses olnud korruptiivne. Minu kuulumisel äriühingu juhatusse ja minu ameti vahel puudus igasugune korruptiivne ilming või seos. Kui vaid kinnisilmi ilma otsuseid säärasel moel vaidlustamata toimida, siis nähtavasti korraldataks meil endiselt „avalikke poomisi“. Soovitan aga teistel mõelda, kas kohtuskäik tasub ennast praegusel juhul ära. Kindlasti oma nime puhastamine on alati oluline. Me elame ju demokraatlikus riigis.

 Kui suurt aja- ja närvikulu see protsess Teilt nõudis? Millised mõjud olid sellel Teie perele?

Eks iga kohtukaasus too omajagu aja- ja närvikulu. Reeglina olen aga tänu oma juristiametile olnud pisut teises rollis. Nüüd pidin kaitsma ennast süüdistuste eest, millel oli küll seaduslik alus paberi mõttes, kuid millel puudus igasugune sisuline argumentatsioon. Eks sellistel juhtudel on ka pere puudutatud, sest kellele ikka meeldiks, kui nende pereliige juba etteruttavalt süüdlaseks tembeldatakse. Paraku vabandama ei tule pärast mitte keegi, isegi mitte peale kohtuotsuse jõustumist.

 Meedias tembeldati Teid juba ilma kohtuotsuseta süüdi. Politsei jättis Teie selgitused arvestamata. Kas kaalute kohtu kaudu moraalse hüvituse nõudmist?

Loomulikult on see mõte peast läbi käinud, kuid arvatavasti jätan selle asja sinnapaika. Kui kelleltki üldse hüvitist nõuda võiks, oleks see politsei, kes tegutses pealiskaudselt ja hoolimatult. Nähtavasti võiks siinkohal rääkida hoolimatusest teenistuskohustuste täitmisel.

 Kas Eesti on Teie hinnangul õigusriik, kus kehtib süütuse presumptsioon?

Eesti inimene veel päris hästi ei adu selle sõnapaari tähendust ega hakkagi aduma seni, kuni teistsugust suhtumist kultiveerivad nii ajakirjandus kui ka lekkivad ametiinstantsid.

Intervjueeris INDREK VEISERIK

Jaga |