Süürias uus sõda

Ameerika Ühendriikide president Donald Trump ütles raketirünnaku järel, et andis korralduse sihitud sõjaliseks löögiks lennuvälja pihta Süürias, kust keemiarünnak vallandati. „Surmavate keemiarelvade leviku ja kasutamise ärahoidmine ja heidutus on Ühendriikide rahvuslik julgeolekuhuvi,“ sõnas ta ning kutsus tsiviliseeritud riike üles üheskoos püüdma lõpetada tapatalgud ja verevalamine Süürias, samuti teha lõpp igat liiki ja tüüpi terrorismile.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg sõnas, et USA raketirünnakus on süüdi Süüria valitsus, mis pani oma kodanike vastu toime jõhkra keemiarünnaku.

„Süüria režiim kannab selle eest täit vastutust,“ väitis Stoltenberg oma avalduses. „Igasugune keemiarelvade kasutamine on vastuvõetamatu ega saa jääda vastuseta. Need, kes on selle taga, tuleb võtta vastutusele,“ lisas peasekretär.

 USA välisminister Rex Tillerson ütles, et Venemaa on läbi kukkunud endale 2013. aastal võetud kohustusega kindlustada Süüria keemiarelvade luku taga püsimine. Tema Vene kolleeg Sergei Lavrov aga võrdles USA raketirünnakut Süürias lääneriikide rünnakuga Iraagi vastu 14 aastat tagasi. "See meenutab olukorda 2003. aastal, kui USA ja Suurbritannia koos oma liitlastega tungisid Iraaki ilma ÜRO Julgeolekunõukogu nõusolekuta," ütles Lavrov reedel.

 Vastusammuna Ameerika rünnakule sulges Venemaa nn punase liini, mis alates möödunud aastast oli sisse seatud kooskõlastamaks mõlema riigi sõjalisi samme Süüria sõjatandril.

Sõda ja kodusõda

Süüria sõda on kestnud juba kuus aastat. Selle aja jooksul on tapetud ligi pool miljonit süürlast, üle miljoni on saanud vigastada ja 12 miljonit inimest ehk pool riigi endisest elanikkonnast on sõjapõgenikena lahkunud.

Välisriigid on sekkunud Süüria kodusõtta alates 2014. aastast. Ameerika Ühendriikide juhitud rahvusvaheline koalitsioon on pommitanud Islamiriigi (ISIS) alasid. 2015. aasta sügisel alustas Venemaa rünnakuid Süüria terroristlike rühmituste vastu, mille hulka kuuluvad nii ISIS kui ka lääneliitlaste toetatud mässulised rühmitused. Venemaa on Assadi positsioonide kaitsmiseks saatnud Süüriasse ka sõjalisi nõuandjaid.

Eesti reageeringud

Eesti riigijuhtide reageeringud USA raketirünnakule eelmisel nädalal on lähtunud eeskätt sellest, et see oli vajalik samm peatamaks Assadi režiimi keemiarünnakuid oma rahva vastu.

 President Kersti Kaljulaid teatas oma reedeses avalduses, et USA vastulöök Süüria armee õhubaasi vastu on keemiarünnaku otsene tagajärg. „Läänemaailm ei saanud jääda ükskõikseks, sest keemiarelva kasutamine on karjuvas vastuolus kõigega, mille eest seisame. See on ka vastuolus rahvusvaheliste kokkulepete ja ÜRO Julgeolekunõukogu otsustega,“ sõnas ta.

Peaminister Jüri Ratase sõnul on Assadi režiimi keemiarünnak oma inimeste vastu räige rahvusvahelise õiguse rikkumine ning näitab selgelt, et senine kurss ei ole Süüria konfliktile lahendust toonud. „Kõik katsed leida Süüria konfliktile rahumeelne lahendus ÜRO Julgeolekunõukogus on Venemaa vastuseisu tõttu paraku ebaõnnestunud,“ lausus Ratas. „USA sekkumine lähtus meie info põhjal eelkõige eesmärgist tõkestada sõjalise infrastruktuuri kasutamine Assadi režiimi inimsusevastasteks ja sõjakuritegudeks… Vajame lahendust ilma keemiarünnakuteta, kus hukkuvad süütud inimesed, sealhulgas lapsed, ning sõjakurjategijad tuleb võtta vastutusele.“

Peaminister kommenteeris ka Euroopa Parlamendi saadiku Yana Toomi väljaütlemisi, kes pidas USA rünnakut rahvusvahelise õiguse rikkumiseks ja välisminister Sven Mikseri toetusavaldust USA-le läbikukkumiseks. Valitsusjuhi sõnul pole alust kahelda valitsuse liikmete pädevuses ning ta tunnustas Mikseri tegevust Eesti välispoliitiliste huvide kaitsmisel ja edendamisel.

Sõda Süürias ei ole lõppenud ning on USA sõjalise sekkumisega saanud uue pöörde.

AIVAR JARNE

Kesknädal

[esiletõste]     Eesti riigijuhtide reageeringud USA raketirünnakule eelmisel nädalal on lähtunud eeskätt sellest, et see oli vajalik samm peatamaks Assadi režiimi keemiarünnakuid oma rahva vastu.

Jaga |