Kas Göteborgi katastroof on Eestis välditav?

ANTS TAMME,      20. veebruar 2002


Kes vastutab, et siia kutsuti tervishoidu reformima nood rootslased, keda Euroopas nimetatakse Göteborgi katastroofi autoriteks? Nende reformi järgi on kuulutatud perspektiivituteks Põlva, Valga, Jõgeva, Hiiumaa ning Rapla haigla. Tekitatud olukorraga pole leppinud vaid Valga ja Rapla haigla, kes soovivad maarahvale arstiabi säilitamise huvides oma tööd jätkata. Raplamaa elanikkonnast andis tervelt kolmandik allkirja oma haigla likvideerimise vastu.

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja kt Ivi Normet püüdis Videvikus küll väita, et Märjamaa ja Rapla haiglaid ei likvideerita, kuid paraku märgib ta isegi, et mõne aja pärast jäävat Raplamaale vaid väike hooldushaigla, kus inimesed kodule lähemal saaksid asjatundliku järelevalve all kosuda.
Need, kes probleemistikku pisutki süveneda viitsivad, peaksid aga teadma, et seesuguses kosumisravilas on pidevalt kohapeal õde üksinda; arst käib tõbiseid üle vaatamas vaid tõsisemate tüsistuste ilmnedes.
Ei saa kuigi tõsiselt võtta ka Ivi Normeti mõttekäiku, nagu oleksid Märjamaa ning Rapla haiglajuhtide arengukavad vaid paberlikud ning tegelik elu lähtuvat reaalsetest vajadustest - nood vajadused olevat riigi tasandilt vaadates hoopis väiksemad, kui Raplamaal ette kujutatatakse.

Reform suretab haiglaid

Aga miks siis on Rapla haiglas juba praegu saanud vägagi tõsiseks probleemiks ravivoodite vähesus, mis tekitab arstidegi vahel aina teravnevaid konflikte? Märjamaa haiglassegi oleks ravile soovijaid praegusest palju rohkem, kui vaid Haigekassa poleks rahakraane mõne kuu eest ootamatult teatavail põhjusil peaaegu kinni keeranud…
Raplamaa haiglate väljasuretamise tegelik põhjus on aga Eestis läbisurutavas nn tervishoiureformis. Selle järgi on kuulutatud perspektiivituteks Põlva, Valga, Jõgeva, Hiiumaa ning Rapla haigla. Nendest pole tekitatava olukorraga leppinud Valga ja Rapla haigla, kes soovivad maarahvale arstiabi säilitamise huvides oma tööd jätkata.
Raplamaa ajaleht Nädaline on asjaloosse aktiivselt sekkunud ning 5. veebruari pärastlõunaks (nagu peatoimetaja Tõnis Tõnisson Videvikule teatas) oli Nädalisel koos juba rohkem kui 8000 Raplamaa inimese allkirja, kes pole Märjamaa haigla kiire väljasuretamisega nõus. Niisiis on Märjamaa ja ka Rapla haigla säilitamise poolt rohkem kui kolmandik maakonna täiskasvanud elanikkonnast.
29. jaanuari Nädalises avaldati T. Tõnissoni kokkuvõte vestlusringist, kus osalesid sotsioloog Ülo Vooglaid, Märjamaa tohter Toomas Kokk (sealse haigla peaarst aastail 1965-1975) ning telemees Andres Raid. Põhjalikust publikatsioonist kõneka pealkirjaga "Toompea peldiku sündroom Eesti tervishoiureformis" leiab nii mõndagi, mis teema avamisel marjaks ära kulub.

Viie miljoni eest õnnetust

Niisiis: senise haiglavõrgu muutmise aluseks on rootslaste grupilt 5 miljoni krooni eest ostetud reformikava. Kõrge tervishoiuametnik Andres Käärik on äsja Andres Raidile maininud, et kõigepealt üritatud sama reformi ellu viia Göteborgis ja ka Stockholmis. Paraku ilmnenud üpris ruttu, et reformikatse pole edukas. Veelgi enam - jõuti fiaskoni. Euroopas tuntavat seda eksperimenti Göteborgi katastroofi nime all.
Toomas Koka sõnutsi peaks isegi rumal inimene aduma, et Stockholmi linna ei tohi samastada Eestiga (kuigi elanike arv on ligilähedane). Juba ainuüksi transport euroopalikus suurlinnas ja viletsad Eestimaa teed pole põrmugi võrreldavad.
Raplamaa haiglate mahasurumise hoovaks on hakanud Haigekassa, mille piirkondlik keskus on Pärnus. Kas see näiliselt kõrvaline asjaolu ei ole ka põhjus, et Pärnumaal jäetakse edasi tegutsema 5 tillukest maahaiglat? Neist näiteks Pärnu-Jaagupi haigla on mingi 100-aastane sara, samal ajal kui Märjamaa haigla vastab euronõuetele.
Ometi on enam kui kahtlane reform käiku surutud. Ülo Vooglaid kinnitab: "See on tellimustöö, sest kogemata ei saa nii lollisti käituda."
Vooglaid ei pea juhuseks, et siinne Haigekassa on tõusnud 100-miljonise eelarvega (millest saaks lahedasti ülal pidada viit maakonnahaiglat) oma suva mööda meie tervishoidu korraldama. See on vaese Eesti ühiskonna üks järjekordne ilming - ta on lasknud endale parasiidid peale kasvada, sest ei jõua nendega võidelda. Tegelikult tähendab igasugune vahetalitus vastutuse hajutamist.

Haigetele ebaprofessionaalne kassa

Vanasti olid meil tööministeerium, sotsiaalministeerium ja tervishoiuministeerium. Marju Lauristini ministriks olles need liideti. Täna on meil sotsiaalsest problemaatikast järel ainult hooldus, tööprobleemistikuga tegeleb tööhõiveamet. Omaette nähtus on tervishoiuga tegelev haigekassa. Paraku on tagajärjeks ebaprofessionaalsus ja poliitilise vastutuse puudumine - ministrid vahelduvad, ametite juhid aga tegutsevad omasoodu edasi.
Tööhõiveameti ebapädeva tegevuse tõttu on tööpuudus kasvanud meie aja kõige õudsemaks kogemuseks, millega kaasnevad vaesus, sündimuse madal tase, kuritegevus jne.
Haigekassa omakorda mahitab mingisuguseid maaletoojaid ravimihinna tõusu soosides, mis omakorda soodustab elanikkonna suhtelist vaesumist.
Ülo Vooglaid teeb valusa kokkuvõtte: kogu siinne tervishoiusüsteem on ummikusse jooksnud, tagasisidestamata ja aloogiline.
Kui lähtekohaks on raha, mitte inimene, siis on see metsik värk. Elukeskkond on vaja korraldada niimoodi, et inimesel oleks võimalik tunda end kodanikuna vabal maal, nagu põhiseadus ette näeb.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)